Kaheksandal nädalal (21.-27. veebruar) pöördus arstide poole 4924 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunut ehk 16 protsenti vähem kui nädal tagasi.
Haigestumine grippi väheneb jätkuvalt
2. märts 2011, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gripitaoliste haigestumiste arv vähenes Eestis 20 protsendi võrra, kusjuures see vähenes kõikides vanusrühmades, kõige enam aga kuni 5-aastaste laste hulgas.
Kaheksandal nädalal muutus ka ringlevate viiruste etioloogiline struktuur. A gripiviiruste osakaal vähenes 45 protsendi võrra ega domineeri enam ringlevate viiruste hulgas. Möödunud nädalal kahekordistus B gripi ja paragripiviiruse osakaal vastavalt 12 ja 28 protsenti, RS-viiruste osakaal eelmise nädalaga võrreldes ei muutunud.
Kuigi üldine haigestunute hulk langes, oli 50 protsenti haigestumistest tingitud jätkuvalt gripiviirustest.
Laboratoorse kinnituse sai kaheksandal nädalal 39 A gripi ja 5 B gripi juhtu. Täiendav analüüs näitas, et positiivse kinnituse saanud A gripiviirustest 20 olid (H1N1) 2009 ehk seagripp.
Gripihooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud 798 A gripiviirust, neist 533 A(H1N1) 2009, 1 A(H3N2) ning 95 B gripiviirust.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on haigestumuse intensiivsus kõrge Luksemburgis, Kreekas, Leedus, Itaalias, Rumeenias ja Rootsis. Madalaks hindavad haigestumust Küpros, Norra, Malta, Portugal ja Suurbritannia. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust keskmiseks.