Tööandjad skeemitavad katseajaga
3. jaanuar 2017, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firmad, kes kaadri voolavusest ja lojaalsusest probleemi ei tee, eelistavad hoida töötajaid palgal vaid katseaja jagu, et nad siis uute odavate katseajaliste vastu vahetada.
«Mind võeti tööle neljakuulise katseajaga. Läbirääkimistel lubas ülemus, et saan küsitud palga siis, kui katseaeg läbi. Viimasel päeval kutsus ta mu enda juurde ja teatas, et olen lohakas ja ei sobi siia,» rääkis ühest tehnikakauplusest vallandatud müüja CV Keskusele.
«Mõtlesin kaua, mida ma valesti tegin ja kuidas end parandada. Siis kuulsin, et ka teised vallandati nelja kuu möödudes,» lisas ta.
Skeem, kus töötajaid värvatakse vaid katseajaks põhjusel, et nii saab vähem maksta, on väikefirmades, eriti kaubandus- ja toitlustusettevõtetes üsna levinud. Tihti tehakse töötajale katseaja lõppedes ettepanek võtta ülejäänud lubatud palk vastu ümbrikus. Kui töötaja keeldub, peab ta lahkuma.
Tallinna vanalinna restorani nooruke ettekandja rääkis, et teda on ametisse võetud nn kahekordse katseajaga. «Kui katseaeg sai läbi, ütles direktor, et ta mind rohkem ei vaja. Kolme päeva pärast ta helistas ja tegi ettepaneku uuesti tööle tulla - katseajaga muidugi,» rääkis neiu.
Arenenud töökultuuriga firmade personalijuhid peavad katseaega vajalikuks nii tööandja kui ka uue töötaja seisukohalt. Eesti Gaasi personalijuht Eva Keinast ütles, et see, nagu valiks ettevõtte töötajat, on üsna petlik.
Tegelikult tuleb tänapäeva töötaja testima firmat - kas see sobib tema ettekujutuse, teadmiste ja nõudmistega. Samas näeb ka tööandja, kas tegemist on ikka taolise inimesega, nagu jäi mulje töövestluselt ja CV-st. Seega pole põhjust katseaja vajalikkuses kahelda.
«Ma ei usu, et katseaeg peaks olema pikem kui neli kuud. Meie rakendame kahe- kuni neljakuulist katseaega, see on täiesti piisav,» ütles Keinast. Ta tunnistas, et ka nemad maksavad katseajal vähem palka, kuid panevad hilisema palgatõusu töölepingusse kirja. Keinast nimetas katseaega kurjasti kasutajavate firmade hulka ka ehitusorganisatsioonid.
Falck Eesti personalijuht Eela Velström peab heaks tooniks rääkida töötajaga jutud selgeks tükk maad enne katseaja lõppu. «Paikapanev vestlus ei peaks toimuma katseaja viimasel päeval. Kui tööandja leiab, et töötaja talle sobib, siis võiks sellest ka aegsasti teavitada. Nii tunneb töötaja end kindlamalt,» arvab ta.
Jurist Helve Toomla soovitab töötajal kindlasti uurida, mis töölepingusse kirja pannakse ja kas lubatud palgatõus seal seisab, et mitte hiljem vastu näppe saada.