Koeraga kohvikusse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teab koertest kõike: Marina Roos oma lemmikute keskel.
Teab koertest kõike: Marina Roos oma lemmikute keskel. Foto: Erakogu

Äsja pooleaastaseks saanud Arteri koera Jimmyt võib kohata nii metsas nuuskimas kui ka pealinna peenemates kohvikutes – viimastesse sissesaamine nõuab aga pisut kannatust ja läbirääkimisoskusi.

Kannatust ja rahulikku meelt nõuab Jimmyga kohvikute-restoranide külastamine eelkõige seetõttu, et ta on tõeline söögifänn, kes maitsva palukese nimel nõus kodumaa reetma ja tagajalgadel tantsima!

Lisaks on ta ülevoolavalt temperamentne, nii et kohvikus peremehe jalgade juures istumine ja kodust kaasavõetud mänguasja närimine nõuab temalt selgelt liiga suurt pingutust. Kõige rohkem krimpsutati nägu aga selle peale, kui Jimmy oma kileda kutsikahäälega haukuma hakkas ja niimoodi teada andis, kui igav tal on!

Kõik ülalkirjeldatu toimus päeval, mil otsustasime uurida, kuidas Tallinna söögikohtades neljajalgsetesse klientidesse suhtutakse. Etteruttavalt pean ütlema, et vaatamata Jimmy mõningasele huligaanitsemisele meid kuskilt välja ei visatud, vastupidi – pigem nunnutati ja tuldi küsima, mis tõugu selline armas vigurvänt on.

Ka teenindajad suhtusid mõistvalt ja tõid Jimmyle kausikese veega veel enne, kui meile sööki-jooki serveerisid. Eriti meeldisid Jimmyle Kalamajas asuva F-Hoone ja kesklinna restoranide Sfäär ja Komeet teenindajad, sest nood lausa kallasid ta silituste, hellituste ja komplimentidega üle. Komeedis, muide, on seinal lausa suur koertega pilt, kuhu on kirjutatud, et nad on sinna oodatud.

Tõeliselt vahva!
Loomulikult tuleb enne koeraga söögikohta sisenemist teenindajalt viisakalt küsida, kas see on üldse lubatud. Just nii tegime ka vanalinna Reval Cafés – mina astusin olukorra selgitamiseks kohvikuuksest sisse ja elukaaslane ootas koeraga väljas.

Küsimusele, kas me võime koos koeraga tulla, järgnes teenindaja poolt kurjakuulutav mõttepaus. «Ta on veel päris väike,» kinnitasin ma. «Nojah, siis vast võib,» kõlas kauaoodatud vastus. Jimmyt nähes muutus teenindaja silmanähtavalt õnnelikuks. «Oi, teie koer on ju tõesti väike.

Marek Strandbergil on mitu korda suurem koer ja ta käib siin pidevalt,» teatas ta. Nojah, Strandbergi labradori retriiver võtab rahvast täis kohvikus toolide vahel tõesti natuke rohkem ruumi...
Kiirtoidueinela Taco Express teenindaja aga saatis meid kohe ukse pealt tagasi ja ütles, et sisekorraeeskirjad koeraga tulla ei luba. Mis siis ikka.

Kohvikutuuri kokkuvõtteks võin öelda, et meie alla ei vannu ja võtame edaspidigi Jimmy endaga kaasa. Oleme koera võtnud ju sõbraks ja kaaslaseks, kes käib meiega koos nii metsas, puhkusel kui ka söömas, ning varajane uute kohtadega harjutamine ja sotsialiseerimine toob kindlasti kunagi ka edu.

Kuigi Jimmy on väga nutikas ja kiire õppija, on temas arenema hakanud ka beagle’itele omane jäärapäisus – kui talle midagi ikka ei sobi, siis tema seda ei tee. Nii on meil tekkinud esimesed probleemid näiteks rihmast tirimisega, üles hüppamisega ja laualt toidu varastamisega.

Keela palju tahad, tema teeb ikka seda, mida tema tahab. Kuna niisugused probleemid võivad esineda ka teistel koeraomanikel, palusin selgitusi ja õpetusi jagada Koeruse kutsikakooli õpetajal Marina Roosil.

Mida teha, kui koer õues jalutades rihmast tirib?
1. Jaluta koera endast vasakul pool, hoia paremat kätt rihmaga umbes oma naba piirkonnas vastu kõhtu (seal on su kere kese ja kätt on kõige parem paigal hoida), kuni koer hakkab rihmast tirima.
2. Jälgi rihma ja peatu kohe, kui koer hakkab seda tirima.
3. Seisa paigal ja meelita koer maiusega tagasi algasendisse sinu vasakul küljel, näoga liikumise suunas. Premeeri koera vasakus käes oleva maiusega. Jätka liikumist.
4. Peatu kohe, kui märkad, et koer on silmanud kedagi/midagi ja hakkab tirima! Peagi saab koer aru, et tirimisega ei saavuta ta soovitud tulemust. Muuda jalutuskäikudel tihti liikumissuunda, sellega annad talle mõista, et sina valid liikumise kiiruse ja suuna. Ole järjepidev.
5. Lõdvestu ja naudi. Harjuta seni, kuni su koer on õppinud liikuma ilma tirimata. Mine järjest rahvarohkematesse/koerarohkematesse kohtadesse harjutama. Tunne rõõmu koeraga väljas liikumisest!

Kuidas käituda, kui koer käppadega üles hüppab?

«Koerad hüppavad meie najale selleks, et olla meie näole lähemal ning et meid tervitada ja tähelepanu saada. See võib olla armas käitumine, kui tegu on väikese kutsikaga, kuid koera kasvades muutub see pigem häirivaks probleemiks. Sellepärast tuleb üles hüppamine keelata juba kutsikaeas,» selgitab Roos.

1. Ära meelita/innusta koera enda najale üles hüppama, sellest kujuneb väga kiiresti häiriv probleem.
2. Koer teeb asju ainult siis, kui sellel on tulemus (antud juhul sinu tähelepanu). Et koer enam ei hüppaks, peaks sa teda sellise käitumise juures ignoreerima. Ei vaata, ei katsu, ei räägi temaga! Pööra selg, pane käed rinnale risti ja oota, kuni koer lõpetab üles hüppamise. Nii peaks käituma kõik pereliikmed ja ka külalised.
3. Kohe pärast seda, kui koer on taas nelja käpaga maas, pööra ringi, kükita ja kiida/premeeri teda. Kui ta püüab nüüd uuesti üles hüpata, siis tõuse uuesti püsti ja korda eespool kirjeldatut.

Külaliste tervitamine
Kõigepealt teavita külalisi, et tuppa astudes ei tohiks nad kohe koerale tähelepanu pöörata – nad ei tule ju talle külla. Külalisi võta vastu, koer rihma otsas, ja peata ta, kui koer püüab külaliste najale üles hüpata. Külalised võiks koera tervitada ainult siis, kui viimane on rahulik.   

Kuidas õpetada koerale, et laua pealt ei tohi inimeste toitu varastada?

«Minu soovitus oleks, et kui majas on kutsikas, vaata oma kodu kriitilise pilguga üle ning pane kõrgemale või hoopis ära asjad, mis võivad olla talle ohtlikud. Ära jäta madalale lauale lõhnavat singivõileiba või maitsvat kooki.

Kergem on ennetada probleeme kui tegeleda tagajärgedega,» õpetab Roos. «Koerale võiks kindlasti selgeks õpetada «ei». «Ei» pole karistus, «ei» tähendab stopp, lõpeta see tegevus, mida oled alustanud/alustamas. Õpetame «ei-d» ausa vahetuse põhimõttel – vorst vorsti vastu!»

1. Võta mõlemasse kätte ühesugune maiustus. Üks käsi pane selja taha, teine siruta maiusega koera koonu ette.
2. Paku sõnagi lausumata koerale käe pealt maiust. Kui koer hakkab seda võtma, ütle konkreetse häälega käsklus «ei» ja tõmba käsi eest ära või suru rusikas kinni. Korda nii kaua, kuni koer lõpuks loobub.
3. Kohe, kui koer ei näita enam maiuse vastu huvi (pöörab pea ära; ei nuusuta maiust jne), anna talle teisest käest sama maitsev maius koos kiitusega «hästi».

4. Tavaliselt piisab kolmest korrast harjutuse läbitegemisest, kui koer saab juba aru, et kui ta ei võta ettesirutatud käest, siis tuleb selja tagant maius.
5. Nüüd hakka maiust põrandale panema (algul koerast natukene kaugemale), siis katsu sama harjutust teha nii, et paned maiuse lauale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles