Tallinn paneb ujumisklubidele süüks pearaha vale kasutamist ja otsustas lõpetada lasteaialaste sportimise toetamise. Nüüd tuleb paljudele vanematele niigi kalliste ujumistreeningute eest hakata maksma senisest enam.
Tallinna otsus tühjendab lapsevanemate rahakotti
9. jaanuar 2017, 19:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nelja- kuni kuueaastaste laste sporditegevuse toetamist on arutatud juba aastaid,» rääkis Tallinna spordi- ja noorsooameti spordiosakonna juhataja Kaili Kukumägi. 2012. aastal otsustas pealinn lõpetada 4–6-aastaste laste sporditegevuse toetamise kõigil spordialadel, välja arvatud iluuisutamine, ujumine, võimlemine ja võistlustants.
Kukumäe sõnul pani toonane Tallinna linnavolikogu otsus need neli ala teistega võrreldes eelisolukorda, ka leiti raha kasutamise üle järelevalvet tehes, et arvestav osa lastest ei alusta nii noorelt alaspetsiifiliste treeningutega.
Klubid kasutasid raha valesti
«Näiteks ujumise puhul korraldati osale toetust saavatele 4–6-aastastele lastele vaid ujumiskursusi, mille raames õpetati lastele mõne kuu jooksul baasoskused vee peal püsimiseks ning mille järel suur osa lastest ujumistreeningutega enam ei tegelenud, kuigi sporditegevuse toetamise kord näeb ette, et toetuse saaja kohustub korraldama lastele treeninguid 9 kuud ja 10 päeva aastas,» selgitas Kukumägi.
Ta lisas, et just need kaks põhjust olid peamised, miks Tallinna linn sellest aastast need neli ala toetusest ilma jättis. Seni nelja- kuni kuueaastaste toetuseks mõeldud raha aga suunatakse 7–19-aastaste treenijate pearaha tõstmiseks. See peaks tõusma seniselt 165 eurolt 200 eurole.
Erandite tegemine on keeruline
Kui eelmisel aastal maksis Tallinn võimlemisklubile Piruett pearaha 522 lapse eest, siis tänavu hakkab klubi saama seda 243 lapse eest. «Olen teataval määral nõus (toetuse – toim) mittesihtotstarbelise kasutamisega, sest tõepoolest 4–6-aastane laps õpib selles vanuses lihtsalt ujuma, mitte ei tee võistlus- ega harrastussporti. Tantsuspordis peaks selles vanuses tegevus enamasti olema üldfüüsiline, mänguline liikumine,» sõnas Pirueti peatreener Mall Kalvet.
Ta lisas, et hoopis teine lugu võimlemise ja iluuisutamisega. «Meie spordis tohivad lapsed võistelda alates 7. eluaastast, seetõttu käib kuueaastaste lastega juba tõsine töö,» ütles peatreener. Ta mõistab linna otsust jätta pearahata nelja- ja viieaastased, sest nende «liikuvus» alalt alale on tihe.
Küll aga jäävad võimlemistreeneri sõnul praegu kaotajateks iluvõimlemine ja iluuisutamine kui olümpiaalad. «Toetuse andmine alates kuuendast eluaastast oleks olnud igati õigustatud nende alade puhul, samas – see teeks kogu süsteemi jälle keerulisemaks,» tunnistas Kalvet. Pearaha kadumise tõttu tõstis Piruett õppemaksu nendele vanustele viie euro võrra ja sellel põhjusel loobujaid oli peatreeneri kinnitusel ülivähe.
Etteheited jäävad arusaamatuks
Audentese ujumistreeneri Aivi Kulla sõnul algab ujumissport peale juba 4–6-aastaste lastega. «Jah, nad ei ole veel 100 protsenti tulevikus ujumiserialal võistlejad, aga valikut tuleks teha juba vähemalt kuueaastastest lastest,» sõnas treener. Ta lisas, et ujumisvõistlusi korraldatakse alates seitsmeaastastele, näiteks võistlussari nagu « Kõik meie pardikesed», «Speedo räimeralli» jne. Audentes oli pearaha kadumisega arvestanud ja treeningud ei kallinenud.
Sharki ujumisklubi treeneri Ülle Merisalu sõnul tuleks rõhuda just laste ujumisõppele. «See, kas lapsed teevad «meretähte» või ujuvad «koera» või võistlevad juba sünnist saati, pole oluline, eluliselt oluline on õppida ujuma just eelkoolieas. Tasuta koolikohustuslik ujumine on III klassis liiga hiline!» kinnitab Merisalu. Treeneri sõnul käisid nad aastate eest koos Evelyn Sepaga (toonane ujumisliidu juht), Urmas Jaamuliga (ujumistreener) Tallinna linna ja haridusameti esindajaga kohtumas ja siis taotleti pearahatoetust ka eelkooliealiste laste ujumisõppele. Toona oli taheti seda maksta ainult võimlemisele ja võistlustantsule.
Treeningud kallinevad
«Siis saime toetuse peale, algul isegi 100 protsenti, hiljem see vähenes ja eelkooliealiste laste toetus oli eelmine aasta 0,6 koefitsendiga,» meenutas Merisalu. Treeneri sõnul on ujumine kallis ja aeganõudev ala. «Eelkooliealised lapsed haigestuvad tihemini, tundi saavad tulla alles peale vanema tööaega, kui ujula rendihinnad kallimad. See kõik teeb eelkooliealiste laste ujumaõpetamise kallimaks kui põhikooliõpilase tunnihinna,» ütles treener.
Merisalu sõnul on klubid enamjaolt kõik mittetulundusühingud, nii et laste ujumaõpetamise pealt kasumit ei teenita. «Aga me ei saa ka oma tööle peale maksta,» lisas ta. Mullu sai nende linnalt toetust 220 last, sellel aastal 145. «Tõstsime hinda kaks eurot tunni kohta. Kas sellega välja tuleme, selgub kevadel,» ütles treener. Treeningutest loobus u 10–15 protsenti.
Kuigi TOPi ujumisklubis jäi pearahast ilma 60 last, otsustas klubi esialgu hindu mitte tõsta. «Kursusetasu on niigi päris soolane, kuna lastebasseini üür on Pirital väga kõrge ja lapsi pole ka liiga palju,» rääkis treener Heidi Kaasik. Tema sõnul ei saa aga kuidagi nõus olla Tallinna põhjendusega, et ujumisklubid ei kasutanud toetust sihtotstarbeliselt. «Kui keegi arvab, et see on väga lihtne ja mõttetu tegevus, siis tulgu tunde vaatama,» soovitas sadu lapsi ujuma õpetanud treener.
Ta toonitas, et lapsed omandavad uues keskkonnas oskusi, mida nad saavad kasutada kogu ülejäänud elu, seda olenemata, kas nendest kasvavad võimlejad, iluuisutajad, peotantsijad, korvpallurid või karatekad. «Imelik, et teiste alade treenerid pole ujumisoskuse vajalikkusest aru saanud ja kahtlevad selle otstarbekuses,» lisas ta. Kaasiku hinnangul on toetuse ärajätmise tegelik põhjus soov leida lisaraha, et natukenegi tõsta kiratsemajäänud pearaha. «Kahju, et komisjonidesse, kus otsustati nii olulised küsimused, ei kaasatud ühtegi ujumisinimest, kes oleks saanud kaitsta kõigile vajaliku oskuse õpetamist,» tõdeb treener.
Orca Swim ujumisklubis saavad toetust 307 last ehk ligi pooled lastest jäävad pearahata. «Meie tõstsime õppemaksu viiendiku võrra kõigil lastel sõltumata vanusest juba 1. septembril 2016, seda seoses toetuse kadumisega ja üürihindade olulise tõusuga,» ütles treener Merli Didvig. Kui võrrelda eelmise ja selle hooaja 4–6-aastaste lastebasseini tundide täituvust, siis on loobujaid olnud ligi 30 protsenti.