«Üldine seisukoht on, et alkoholi võib tarvitada, kuna üldiselt pole see väga ohtlik. Oht tekib siis, kui alkoholi või muu joovastava aine tarvitaja hakkab liiklusvahendit juhtima ja enamasti hindab oma võimeid üle. Ohtude vastu tehakse kindlustus,» alustas lugeja oma kirja.
«Liikluses osalemist reguleerib kohustuslik liikluskindlustus, kusjuures igaühe kindlustusmakse suurus on siiani sõltunud peamiselt staažist ja avariide arvust. Kui keegi on politsei kontrollreididel puhunud mõne väiksema promilli, siis siiani ei ole see kajastunud liikluskindlustuse vormistamise summas. Aga võiks kajastuda,» lisas ta.
«Teisisõnu, kui jäid näiteks alkoholijoobe jääknähtudega politsei kontrollis vahele, lähevad andmed mõõdetud ülepromillide kohta liikluskindlustusfondi ning liikluskindlustusmakse suureneb. Sest see, kes alkoholi tarvitab, on vahelejäämisega tõestanud liikluses osalemist ja reaalset ohtu ümberkaudsetele ning joobest tuleneva ohu tõttu peab juhi liikluskindlustuse koefitsient suurenema – meenutuseks nii juhilubade omanikule endale kui ka igaks juhuks kogutavate potentsiaalsete kahjude katteks,» lõpetas kirjutaja.
Vastab Eesti Liikluskindlustuse Fondi tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst:
Inimese liikluskäitumist iseloomustavad muu hulgas ka saadud karistused, sh karistused näiteks joobes juhtimise või kiiruse ületamise eest. On mõistlik, et liikluskindlustuse kindlustusmakse määramisel arvestatakse liiklusrikkumisi.
Liikluskindlustuse kindlustusmakse määrab kindlustusandja. On iga kindlustusandja otsustada, mis andmeid makse määramisel arvestada. Karistusregistri andmed on avalikud, kuid lähtuvalt päringu hinnast kindlustusandjad seda võimalust täna liikluskindlustuse makse määramiseks laialt ei kasuta.
Võib arvata, et kui kindlustusandjad võiks karistusregistri andmeid liikluskindlustuse makse määramiseks tasuta kasutada, siis saaks kindlustusriski täpsemalt määrata ning saadud karistustest sõltuks liikluskindlustuse makse suurus.