Lugeja küsib: miks on mõne Eesti krooni tagakülg valge?
16. jaanuar 2017, 20:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Leidsin Osta.ee keskkonnast pakkumise kahekroonisele rahatähele, mille tagumine külg on valge. Oleks huvitav teada, kui palju selliseid kupüüre üldse on ja millega täpsemalt tegemist on? Kas see on tõesti üliharuldane või on tegu praagiga?» küsis lugeja.
Vastab Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve.
Selliseid juhtumeid, kus rahatähel on üks külg valge, on vahel harva ette tulnud. Seda juhtub siis, kui rahatähe tootmise käigus kleepuvad trükitavad rahapoognad kokku. Üldjuhul sellised vead avastatakse juba rahatähe kontrollimise käigus, kuid kui see jääb mingil põhjusel tähelepanuta, siis võivad sellised vigased rahatähed ka ringlusse jõuda.
Selliseid olukordi on Eestis kroonidega ette tulnud, aga väga harva. Eurode kasutuselevõtu ajast selliseid juhtumeid eurodega meile teadaolevalt Eestis ei ole olnud, teiste riikide kohta puuduvad meil andmed.
Valge küljega rahatähe puhul ei ole tegemist mitte võltsinguga, vaid see on õige seaduslik rahatäht, millel on tootmisviga. Kui selline veaga rahatäht inimese kätte satub, siis sellega paraku maksta ei saa, vaid tuleb pöörduda oma panga poole. Pank saadab rahatähe ekspertiisi ja rahatähe omanikule makstakse selle veaga rahatähe summa kohe välja.
Kui sellise veaga on kroonipangatäht, siis sellega tuleb pöörduda Eesti Panga poole. Tihtipeale aga selliseid veaga rahatähti vahetada ei taheta, kuna need on hinnatud kollektsionääride seas.