Kui taimed ei tahtnud eelmisel aastal teie aias kasvada, siis tasub enne kevadtööde algust mõelda, mida sel aastal teistmoodi teha. Erinevate aiandusportaalide põhjal võib välja tuua 10 põhilist viga, mida aiaomanikud teevad.
Aednike 10 levinumat viga
7. märts 2011, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Aednik ei tea, mida taim vajab
Pea kõik aiaomanikud on teinud vähemalt kord sellise vea: näinud aianduskeskuses «täiuslikku» taime, selle ära ostnud, aeda istutanud, samas jätnud uurimata, mis on kirjas sildi peal või mida soovitavad aiandusspetsialistid.
Ärge sel aastal seda viga tehke, vaid uurige ja lugege alati, milliseid tingimusi taim vajab, kuidas teda istutada ja kuidas hooldada.
2. Taimed istutatakse liiga lähestikku
Kui aiandusspetsialist soovitab taimed istutada näiteks 60 cm vahega, tundub see paljudele maa raiskamisena - taimed on ju nõnda tillukesed. Vältimaks hilisemat tööd, mil tihedaks kasvanud taimed nõuavad uuesti lahku istutamist, tasuks siiski aiandusspetsialisti nõu kuulda võtta või lugeda taime pakendil olevat infot.
3. Puudub info mulla koostise kohta
Samamoodi kui küpsetamisel ei saa mõne koostisaine puudumisel maitsvat kooki, ei saa ka aiaomanik loota head saaki, kui ta ei tea, milline on tema aia muld. Pinnase test annab aiaomanikule infot, milline on mulla pH, milline niiskuse tase jne. Kui mullas on kahjurid ja haigused, ei tasu oodata head saaki või lopsakat iluaeda. Nii et kui teil puudub ülevaade olukorrast, laske enne istutama asumist teha kindlasti mulla test.
4. Puudub aiaplaan
Näiteks ostate taimed, mis teile väga meeldivad, leiate kõigile aias koha ja istutate need maha. Mõne aja pärast näeb teie aed välja kui üks suur segasummasuvila – puudub süsteem ja kord. Aiaplaani olemasolu ei tähenda, et teie aias ei võiks olla paindlikkust ja spontaansust. Kuid plaan aitab tagada selle, et iga taim kasvaks just talle sobivas kohas ning aed muutuks ajaga ilusamaks ja rõõmustaks iga vaataja silma.
5. Naabri eeskuju järgimine
Mõne aiaomaniku eesmärgiks on teha kõike täpselt samamoodi kui naaber või teda üle trumbata. See ei ole aiandusspetsialistide arvates hea mõte, sest iga aed on isemoodi. See, kui hea näeb aed välja, sõltub ka tingimustest (valgusest, mulla koostisest, aia suurusest, kujundusest jms). Seega, enne kui asute naabriga jälle võistlema, vaadake, mis sobib just teie aeda.
6. Vead köögivilja kasvatamisel
Enamik aiaomanikke mõtleb, et kui raske töö see köögivilja kasvatamine ikka olla saab. Tõesti, see ei ole raske, kuid õigesti kasvatamine, et ka saaki saaks, nõuab natuke teadmisi. Reeglid on: ärge pihustage putukamürke, ärge kasvatage köögivilju kõrgpeenardes, mis on tehtud immutatud (keemiliselt töödeldud) puidust. Samuti ei tohiks köögivilja igal aastal samas kohas kasvatada, kasutada tuleb rohkelt komposti, taimi toestada, mitte kasta lehti jne.
Ka väikeses aias võib saada rohkelt saaki, kuid tuleb arvestada, et liiga lähestikku kasvavad taimed on haigustele vastuvõtlikumad. Mida suuremad on vahed, seda rohkem on vaja aga rohida.
7. Valede tööriistade kasutamine
Mõni aiaomanik kaevab suurt auku kellu või väikese aiakühvliga, teine pügab hekki köögikääridega ning kolmas kastab taimi ämbriga. Aiandusspetsialistid küsivad sellistel puhkudel, et miks ometi tehakse oma elu raskemaks. Sellest halvem on vaid see, kui ei kasutata üldse tööriistu.
Kui teil on olemas kas või mõned olulisemad töövahendid, saate töö kiiresti ja korralikult tehtud. Vaevalise pusimise asemel jääb teil rohkem aega oma aia nautimiseks.
Muretsege endale kindlasti aiakühvel, labidas, aiakäärid ning kastekann. Lisaks peaks igal aiaomanikul olema ka aianuga, nöör, kõblas, reha, aiakäru, ämber, töökindad.
8. Kastmine – liiga vähe või liiga palju
Taimed närbuvad, kui ei saa maa seest küllalt palju vett kätte. See võib juhtuda siis, kui maa on kuiv, on haruldaselt põuane suvi, kuid on ka mitmed muud põhjused. Näiteks alati ei tee kastmine head, sest närbumine näitab seda, et taim vajab hoopis päikese eest kaitset. Taim võib närbuda ka kahjurite, haiguse, aga ka ülekastmise tõttu. Kui taim näeb närtsinud välja, püüdke selgitada selle põhjus – kui muld on kuiv, siis kastke, kui niiske, siis ärge kastke.
9. Mürgi kasutamine
Paljud aiaomanikud tahavad kahjurit märgates kohe putukamürki kasutada. Pidage meeles, et mitte kõik putukad pole kahjulikud, kuid mürgiga hävitate ka nemad. Näiteks mesilased ja kärbsed tolmeldavad teie taimi, lepatriinud teevad hindamatut tööd lehetäisid hävitades. Putukamürke pihustades hävitate paraku rohkem kasulikke putukaid ning lõpptulemuseks on kahjureid rohkem kui enne mürgi kasutamist. Haigustevabas aias suudab loodus ise kahjurite tegevust „pidurdada”. Kui peate siiski mürki kasutama, siis valige efektiivsetest vahenditest kõige vähem mürgine. Mitmed mürgid on aga kahjuks sellised, et tapavad kõik, mis ette jääb.
10. Multši puudumine
Kas te tahate iga hinna eest rohida, pidevalt kasta ning väetada? Sel juhul ärge tõesti multši kasutage. Kui te siiski tahate ka nautida aias olemist, mitte vaid seal töötamist, tasub igal kevadel kanda mulla peale mitu kihti multši. See ei kaitse ainult umbrohu eest, vaid hoiab mullas niiskust ja pinnases temperatuuri ühtlasena. Juhul, kui kasutate orgaanilist multši, rikastab see lisaks ka mulda.
Allikad: aiandusportaalid, scuidoo.com