Tõenditel on vaidluse lahendamisel otsustav tähtsus

, advokaat NJORD Advokaadibüroo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: das

Tänapäeva õigussuhete rohkuse ja keerukuse tõttu võib kahju tekkida igapäevastes tegevustes igal sammul. Kahju võib tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälistest suhtest. Kahju võib olla tekitatud tegevusega või ka tegevusetusega. Seega võib kahju hõlmata näiteks nii tellitud ebakvaliteetse remondi ümbertegemise kulusid kui ka naabri koera kallaletungiga põhjustatud varalist ja mittevaralist kahju.

Inimesed hindavad sageli kahju hüvitamise nõude perspektiivikust kohtus oma sisemise õiglustunde järgi, sest nad on vastava situatsiooni isiklikult üle elanud ning on kõiki kahju tekkimisega seonduvaid asjaolusid oma silmaga näinud. Sellest tekib tihtipeale kahju saanud isikul veendumus, et kohus rahuldab tema nõude täies ulatuses.

Tuleb aga arvestada seda, et kahjunõuet menetlev kohtunik ei ole viibinud lepingu sõlmimise, täitmise ja rikkumise juures, ei ole näinud ega kuulnud kas, kuidas ja kelle poolt on väidetav kahju tekkinud. Seetõttu ei saa kohtunik teha järeldusi asjaolude  esinemise  või  puudumise  kohta  poolte suusõnaliste väidete alusel. Kohus saab teha otsuse tuginedes poolte väiteid toetavatele tõenditele.

Kes peab mida tõendama?

Hagimenetluses on tavaline, et kõik kahju (nii lepingulise kui ka lepinguvälise kahju puhul) hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama üldjuhul nõude esitaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kui hageja väidab, et kostja tekitas talle varalise kahju, peab ta oma väidet tõendama. Lepinguväliste kahjunõuete puhul on kannatanu tõendamiskoormus leevendatud aga sellega, et ta ei pea tõendama õigusvastaselt põhjustanud kostja süüd.

Tõenditel on määrav tähendus otsuse tegemisel

Tõenditeks tsiviilasjas võib olla põhimõtteliselt igasugune teave, mille alusel kohus saab teha kindlaks asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seadus ei sätesta kindlat tõendite kataloogi, tõenditeks võivad olla näiteks fotod, salvestised, tunnistajate ütlused, dokumendid, e-kirjad, telefonisõnumid ja tähtkirjad.

Nõude kohtus rahuldamise edukus oleneb väga palju hagi esitamisele eelnevast  ettevalmistusest. Tõendite kogumine kohe pärast kahju tekkimist suurendab oluliselt kohtuvõidu eduväljavaateid. Ja vastupidi – tõendite kogumisega venitamine vähendab võimalust saada hiljem vajalikke tõendeid, mõjutab tõendusmaterjali kvaliteeti ja vastavalt vähendab positiivse kohtuotsuse saamise šansse.  

Näiteks juhul, kui naabri korteris toimus veetoru lõhkemine ja korter sai seeläbi veekahjustusi, tuleb olukord koheselt fikseerida, tehes vähemalt mobiiltelefoniga pilte. Pärast veekahjustuste tagajärgede likvideerima asumist ei pruugi kahju tõendamine olla enam võimalik. Tooks välja ühe konkreetse juhtumi. Korteri omanik kutsus naabri põhjustatud üleujutuse kahjude hindamiseks eksperdi neli kuud peale veeavarii toimumist. Kahjustatud korterit üle vaatama tulnud ekspert loobus oma arvamuse admisest, kuna kahju tekkimise põhjuseid ja kahju tegelikku ulatust ei olnud enam võimalik tuvastada. Praktika näitab, et juba paar kuud peale veeavariid on keeruline, kui mitte võimatu, tõendada, millisest korterist veekahju alguse sai, millised kahjud veeavarii tõttu täpselt tekkisid jms.  

Kohtusse pöördumise võimaluse realiseerimist praktikas mõjutavad ka kõrged kohtukulud. Kindlasti ei ole riigilõivud paljudele taskukohased. Samuti ei saa paljud lubada endale advokaadi teenust turuhinnaga. Olukorras, kus nõue ei ole iseenesest suur, ei tundu advokaadi palkamine, arvestades nõude summa ja advokaadi teenuse hinna vahekorda, otstarbekas. Inimesele on lihtsam lüüa käega ning nõudest loobuda või jätta nõue esitamata.

Juhul, kui  inimene ei soovi või ei suuda maksta ettenägematult suuri kulusid õigusalase nõu saamiseks või kohtumenetlustes osalemiseks, võib kaaluda õigusabikulude kindlustuse vormistamist. Eestis pakub sellist teenust D.A.S Õigusabikulude Kindlustuse AS. Sellisel juhul katab kindlustus kohtuvaidluse pidamise kulud ning kindlustatul on võimalik kasutada advokaadi teenust, mis teeb kindlustatu jaoks vaidluse pidamise kindlasti emotsionaalselt ja finantsiliselt vähem kurnavaks. Juriidiliste probleemide lahendamisse õigeaegselt kaasatud advokaat aitab vältida vaidluse kohtueelses faasis vigade tegemist, mis kohtumenetluses võivad vähendada kohtuvaidluse edukat kulgu või selle koguni välistada. Praktika näitab, et professionaalse õigusnõustaja abil jõuavad pooled kohtuvälise kompromissini sagedamini kui läbirääkimiste pidamisel ilma juristita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles