Tasub teada: mida tõi kaasa elektrituru avanemine (1)
2. veebruar 2017, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrituru avanemine külvas segadust ning tegi murelikuks nii mõnegi tarbija. Näiteks ei tajutud, et elektri müüja või paketi valimine lõpphinda suuremalt osalt ei mõjuta, kirjutab statistikablogis statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Rita Raudjärv.
Jaanuarist 2013 avanes Eesti elektriturg täielikult ning kõikidest elektritarbijatest said vabatarbijad, kes võisid nüüd otsustada, millise elektrimüüja käest elektrit osta. Avatud turu algusega aga elektri hind tõusis. Kolme aastaga on olukord siiski muutunud ja elektrienergia hind on hakanud vähenema.
Turu avanemisega hakkas elektrihind sõltuma otseselt turul kujunevast börsihinnast. Elektribörs on organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks. Süsteemihaldurina otsustas Elering liituda 15 aastat Põhjamaades tegutsenud elektribörsiga Nord Pool Spot (NPS), mis on üks maailma suurimaid füüsilise energiaga kauplevaid elektribörse.
Tarbijate jagunemine ja hind
Elektrituru avanemine jaotas elektritarbijad laias laastus kolme rühma: suurimasse liikusid need, kes sõlmisid fikseeritud elektrihinda sisaldava lepingu, teise moodustasid tarbijad, kes valisid börsihinnaga paketi ning üldteenust (väiketarbijad) või bilansienergiat (suurtarbijad) jäid kasutama need elektritarbijad, kes ei sõlminud lepingut ühegi elektrimüüjaga.
Peale elektri enda hinna sisaldab elektriarve ka võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ning käibemaksu. Riigiti võivad elektrienergia hinna komponendid suuresti erineda.
Eesti elektrituru avanemine suurendas lõpptarbija hinda kõigis rühmades. Paraku oli hinnatõus ette teada ega olenenud sellest, kas müüjat vahetati või mitte. Elektrituru avanemisega samal ajal suurenes ka võrguteenuse tasu. Seoses vajalike uute investeeringutega tõstis hinda nii põhivõrgu ettevõte kui ka enamus jaotusvõrgu ettevõtteid.
Hinna kujunemine
Avatud elektriturul tuleneb elektrienergia hind nõudluse ja pakkumise vahekorrast, mida kajastab elektrienergia hinna kujunemine elektribörsil. Tarbija jaoks sõltub elektrienergia hind eelkõige müüja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust.
Elektribörsi eesmärk on peamiselt pakkuda elektrienergiaga kauplevatele turuosalistele lühiajaliselt planeeritavat ja standardiseeritud kauplemisvõimalust oma tehingute teostamiseks. Võrreldes kahepoolse kauplemisega võimaldab elektribörs kaubelda neutraalsel platvormil, kuhu igal turuosalisel on võrdne ligipääs ja tehingu vastaspool on anonüümne.
Peamiseks elektrienergia hinda mõjutavaks teguriks avatud elektriturul ja -börsil on piisavate tootmisvõimsuste ning elektriühenduste olemasolu, et tagada elektri liikumine nii siseriiklikult kui naaberriikidega. Lisaks neile on mitmeid teisi tegureid, mis mõjutavad elektrienergia hinna kujunemist.
Üks hinda kujundavaid faktoreid on tarbimine. Nagu juba eelpool mainitud, koosneb elektrienergia tarbimise arve kolmest komponendist:
- kaup ehk kasutatud elekter
- kauba kohaletoimetamine (võrgutasu)
- maksud (elektrienergia aktsiis ja taastuvenergia tasu)
Kõigi puhul võetakse aluseks tarbitud elekter ning arvutatakse hinnakirja järgi makstav summa.
Elektrituru avanemisega samal ajal suurenesid ka võrguteenuse tasud. Hinda tõstis nii põhivõrgu ettevõte, seoses vajalike uute investeeringutega kui ka enamus jaotusvõrgu ettevõtteid. Tarbijad kohanesid kiiresti ning üha rohkem vahetati elektrimüüjat või paketti soodsama hinna saamiseks. Viimastel aastatel on ka börsihind olnud väga soodne. Parema elektri hinna nimel elektrimüüja vahetamine mõjutab siiski lõpptarbija hinnast ainult elektri osa, võrguteenus ja maksud on riigi kontrolli all ning tarbija siin midagi teha ei saa. Peale selle tekitab veel siiani liigset segadust paljude tarbijate jaoks eraldi arvete maksmine elektri ja võrguteenuse eest.
Keskmine börsihind viimaste aastate jooksul on olnud Nord Pool Spoti hinnapiirkonnas langustrendis.
Elektrituru avanemise tagajärjed
Odav elekter on hea, kuid tulevikku vaadates on madal hind pigem mittekestev. Elektri tootmisel ja müümisel ei ole Eesti elektriturg eraldiseisev. Elektrituru avamise järel on sellest saanud samasugune turg nagu iga teinegi, kus kauba väärtus kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena. Teadlikud tarbijad oskavad teha kasulikumaid valikuid ning see toob turule uusi elektrimüüjaid, tekitades konkurentsi.
Elektriturg on Eestis kenasti käivitunud, kuid siiski veel lapsekingades ning turuosi alles jaotatakse. Kui eratarbijad seda väga ei tunneta, siis äritarbijad kindlasti. Tavatarbija on kohanenud uue elektriarvega ning tõsiasjaga, et elektrimüüja või paketi vahetamine mõjutab arvest vaid ühte kolmandikku.
Parim näitaja on see, et tänu uutele ühendustele on meie elektri hind integreeritud Põhjamaadega, mis on Euroopa üks tõhusamalt toimivaid elektribörse.