Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mida toob kaasa uus pensionireform? Eksperdid vastavad lugejate küsimustele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
3. veebruar 2017 07:36
FOTO: Toomas Huik

Eelmisel nädalal kutsusime lugejaid üles esitama küsimusi eesootava pensionireformi osas, mis saavad nüüd ekspertide poolt vastused.

Küsimused seoses pensionisammastega; vastab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.

Küsimus: Suure reformituhinaga on unustatud tänased pensionärid. Peale eripensionite saajate elavad kõik pensionärid vaesuses. Kuidas tulla 2-3 euroga päevas? Kas ei oleks tark lõpetada II samba rahastamine tänaste pensionäride arvelt? Saaks ju kohe pensione tõsta. Arvutused näitavad, et nii oleks ka tulevane pension suurem, sest II sammas seda vahet ei kompenseeri.

TL: II sammas on loodud demograafiliste riskide maandamiseks pensionisüsteemis. Praegu maksab 2,1 töötajat ühele vanaduspensionärile pensioni, aastal 2050 alla 1,3 töötaja. Pensioniea tõustes tõuseks see küll 1,7ni, kuid on siiski madalam kui täna. See tähendaks, et senise pensioni ja palga suhte hoidmiseks tuleks tõsta maksukoormust, võtta laenu vms.

II samba pensioni töötajate ja pensionäride suhe aga ei mõjuta, kuna raha kogutakse individuaalselt ja tootlus pole otseselt seotud demograafiaga. Prognooside kohaselt suudab II sammas kompenseerida töötajate ja pensionäride suhte languse ning hoida pensioni ja palga suhte praegusel tasemel (umbes 40 protsenti).

Kolmesambalise pensioni loomisel otsustati ka, et pensionireformi peavad panustama kõik põlvkonnad. Arvestades I samba eelarve puudujääki, ei ole pensionärid kokkuvõttes pensionis kaotanud, kuna riik maksab rohkem pensioni kui sotsiaalmaksu laekub.

Küsimus: Hetkel on minu kogumispension II sambasse 6 protsenti riigi poolt (kuna maksin ajal, mil riik ei maksnud ise sambasse 2 protsenti) ja kolm enda poolt. See lõpeb ära tänavu, siis jätkub süsteem 4+2. Nukker, et praegusest tööstaažist lendab suur osa õhku, kuna arvestatakse statistilist keskmist, mitte mediaankeskmist. III sammast ei jõua palgast koguda, nii suur see palk ka ei ole.

Kas ei võiks ametlikult jätkata need inimesed, kes soovivad ka edaspidi II sambasse kanda kahe protsendi asemel kolm või neli oma palgast, millele lisab riik omalt poolt kaks protsenti (mis võetakse tegelikult ju I sambast ja tuleb selle võrra väiksem). Seda lisaprotsendi kadumist ei pane palgast tähelegi, kuid võibolla aitab ta II sammast kosutada. Seda enam, kui maksuvaba miinimum tõuseb 2018. aastal 500 euro peale. Paljud kiruvad II sammast, aga kui pension tuleb väike, siis on iga euro arvel. II sambasse kogujaid innustab kindlasti ka selle pärandamise õigus.

TL: II samba kõrgemate maksete jätkamist pärast 2017. aastat on rahandusministeerium kaalunud. Analüüsime seda lahendust veel ja kui see osutub võimalikuks, rakendame lähiaastatel. Suure tõenäosusega oleksid tuleviku kõrgemad maksed vabatahtlikud ja eelkõige räägime inimese enda osa suurendamisest.

Küsimused pensionile saamise ning pensioni suurust mõjutavate tegurite kohta; vastab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak

Küsimus: Olen sündinud 1960. aastal. Mul on õigus minna soodustingimustel pensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist (viis last ja teise vanema nõusolek). Seega peaksin saama pensionile koos 1955.a sündinutega. 2017. aastast on vanaduspensioni eaks 65 aastat. Üleminekuaeg kehtestatakse 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt kolm kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks.

Sotsiaalkindlustusameti poolt toodud tabelis saavad 1955.a sündinud pensionile 63 aastaselt ja 6 kuu vanuselt - 5 aastat = 58 aastat ja 6 kuud. 1960.a. sündinud aga 64 aastaselt 6 kuu vanuselt - 5 aastat = 59 aastat ja 6 kuud. Kumb arvestus on õige?

LS: Vähemalt kaheksa aastat viit last kasvatanud vanemal on õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. 1960. aastal sündinud inimesel on õigus vanaduspensionile 64 aastaselt ja 9 kuuselt. Soodustingimustel vanaduspensioni saab inimene taotleda viis aastat varem ehk 59 aastaselt ja 9 kuuselt.

Küsimus: Kui praegu kehtivat seadust tehti, ei olnud meil võimalik kaasa rääkida ja nii ei saa paljud väikesepalgalised staažiaastaid 1/1-le. Igal aastal 1. aprillil tõus ei kompenseeri kaotatut ja sotsiaalabide taotlemine on alandav. Nüüd on hästitasustatud härrased mures tulevikus kaotatava 250 euro pärast, paljud peavad aga praegu sellise rahaga hakkama saama. Oleks aeg see ülekohus heastada - kes maksab vaeste vaeva?

Küsimus: alates 1999 a. on seadus, kes maksab vähem sotsiaalmaksu, see inimene töötab kolm aastat, aga kirja saab ühe tööaasta. Kas see jääbki nii? Tundub ebaõiglane, inimesed on tööd teinud, makse maksnud, panustanud riiki. Kurb!

LS: Riikliku vanaduspensioni puhul tuleb arvestada kahte erinevat asja – õigust pensionile ja pensioni suurust. Et inimesel oleks õigus saada vanaduspensioni, peab ta olema vanaduspensioni eas ja tal peab olema vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Selleks, et saada üht aastat pensionistaaži, peab inimese eest olema makstud terve aasta jooksul sotsiaalmaksu vähemalt töötasu alammääralt. Seega kui inimene on töötanud terve aasta vähemalt töötasu alammäära eest, saab ta ka ühe aasta pensionistaaži.

Erinevused pensioni suuruses tulenevad sellest, kui palju on inimene pensionisüsteemi panustanud. Selleks arvutatakse 1999. aastast igale maksumaksjale igal aastal kindlustusosak. Kindlustusosaku leidmiseks võrreldakse inimese konkreetse aasta sotsiaalmaksu panust keskmist palka saanud inimese omaga samal aastal. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on kindlustusosak 1,0. Keskmisest palgast vähem teenivad inimesed on nõrgemas seisus, kuna praegune palkade ebavõrdsus kandub edaspidi üle  pensionidesse. Kui praegu on kõrgeimate ja madalaimate pensionide erinevus 1,7-kordne, siis tulevikus käriseks vahe neljakordseks. Umbes kolmveerand Eesti tööealistest inimestest teenis 2016.aasta andmetel alla keskmise palga, mis tähendab, et tulevikus oleks Eestis palju väga väikese pensioniga inimesi.

Pensionireformi muudatusettepanekutega nähakse aastatel 2020 – 2036 ette nö üleminekuosak, mis koosneks poolest kindlustus- ja poolest staažiosakust. Alates 2037. aastast kogutakse juurde üksnes staažiosakut ehk töötatud aega. Selleks ajaks kogutud pensioniosakud säilivad samuti.

Küsimus: teadaolevalt makstakse teatud aastatel parlamendis olnutele pensioni 75 protsenti parlamendiliikme praegusest palgast. Nii kaua kui nende maksmine pole tühistatud, on pensionisüsteemi solidaarsusest rääkimine lihtrahva mõnitamine. Millal lõpetatakse parlamendi eripensionide maksmine?

LS: Parlamendipensioni makstakse IX ja varasemate Riigikogu koosseisude liikmetele (praegu on XIII koosseis). Endiste liikmete parlamendipension sõltub Riigikogus oldud ajast: kui keegi on olnud liige vähemalt kolm aastat, on pension 40 protsenti; kui vähemalt kuus aastat, siis 60 protsenti: kui vähemalt üheksa aastat, siis 75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast.

Parlamendipensioni makstakse seni, kui on elus nende koosseisude liikmeid. Õigust parlamendipensionile ei ole uutel Riigikogu liikmetel, kes on olnud Riigikogus alates 22. märtsist 2003. a ja hiljem.

Küsimus: Kuidas mõjutab pensioni õpingute aeg?

LS: Õppimine kutseõppeasutuste statsionaarses õppes. ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppes või nendega võrdsustatud õppevormides kuni 31.12.1998 arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Alates 1999. aastast pole õpingute aega pensioni arvutamisel arvestatud. Õpingud mõjutavad pensioni enamasti positiivselt, sest nendega omandatakse tööks vajalikud oskused ja teadmised. Suurem palk sissetulek kajastub pensionis eelkõige läbi praegustele noortele kohustusliku kogumispensioni ning vabatahtliku kolmanda samba.

Küsimus: Kuidas mõjutab pensioni suurust laste kasvatamine? Kas see annab pensionilisa?

LS: Esimeses sambas:

Alates 1. jaanuarist 2013 arvutatakse vanaduspensionile juurde järgmine täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest:

  • ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 31.12.1980-31.12.2012 ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa kahe aastahinde suuruses; (kui ta ei saa kahte aastat pensioniõiguslikku staaži). Infoks, topelt ei saa!
  • ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga (ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses), iga lapse kohta, kes on sündinud 01.01.2013 või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa kolme aastahinde suuruses;

Alates 1. jaanuarist 2018 arvutatakse ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 01.01.2013 ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa ühe aastahinde suuruses.

Teises sambas:

1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on ühel vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II sambasse). Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse SKA poolt 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). 2016. aastal lisandus Pensionikontole 36,32 eurot kuus. 2017. aastal maksame iga alla kolmeaastase lapse eest 38,76 eurot kuus.

II samba sissemakseid teeb SKA inimesele, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last. Last kasvatavaks isikuks, kel on õigus vanemapensioni saada, on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni kolmeaastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte.

Küsimus: olen 55-aastane ja kahekordset keskmist palka saav pika tööstaažiga (alates 1978) isik. Kuna ma pole II sambaga liitunud (minu sünniaastaga isikutel polnud see vajalik), siis kuidas keskmisest kõrgem palk kajastatakse minu pensionis? Siiani teadsin, et arvestatud sots.maks toetab ka minu pensioni suurust. Kui nüüd läheb arvesse ainult staaž, siis loen seda petmiseks - tagasiulatuvalt ei saa ju enam mõjutusi sammastesse teha.

LS: Tagasiulatuvalt midagi ei muudeta ja kõik juba kogutud pensioniosakud säilivad. Samuti on pensionivalemi üheks osaks jätkuvalt baasosa, mis on kõikidele pensionäridele võrdne.

Teie palk hakkab kajastuma pensionis järgmiselt: 1999. aastast kuni 2019. aastani arvestatakse igale maksumaksjale igal aastal sotsiaalmaksust sõltuv kindlustusosak. Aastatel 2020–2036 kogutakse plaanide järgi nö üleminekuosakut, mis koosneks poolest kindlustus- ja poolest staažiosakust. Kui töötate 2037. aastal ja hiljem, siis kogutakse juurde staažiosakuid.

Edaspidi säilib tugevam seos palgaga eelkõige teise samba kaudu, mille osatähtsus aja jooksul kasvab. Pensionisüsteemi muutmise käigus taasavatakse liitumise võimalus ka aastate 1970–1982 sündinutele.

Küsimused seoses tööraamatute ja pensioni arvestamisega; vastab sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna juht Kati Kümnik

Küsimus: Kas ülikooliõpingud arvatakse arvessemineva tööstaaži sisse ja millised saavad olema konkreetsed võimalused tööaastate tõestamiseks (enne 1999) tööraamatu kaotamise korral?

KK: Kui tööraamat on kadunud, siis on päris palju võimalusi tööraamatus olnud sissekannete tõendamiseks. Tuleb vaadata kodus, kas on säilinud mingeid muid dokumente: töölepinguid, käskkirju, korraldusi, isiklike kaarte, tööettevõtulepinguid või muid tsiviilõiguslikke lepinguid. Abiks on kõik dokumendid, milles on andmed töötamise aja kohta. Kui ühtegi dokumenti ei ole, siis tuleb meelde tuletada töökohad, panna need kirja ja sotsiaalkindlustusamet aitab teha päringud arhiividesse. Kuid alati ei ole ka arhiivides kõiki andmeid. Siis saab töötamise aega tõendada tunnistajatega. Neil peab olema sama töötamise aja kohta dokument. Iga inimese tööstaaž on personaalne ja keerulised olukorrad lahendame juhtumipõhiselt.

Küsimus: Olen töötanud alates 1974. aastast ja tööraamatud on alles, kuid mul pole II ega III samba pensionikindlustust. Mul on neli täiskasvanud last ja raha on kulunud nende kasvatamiseks. Kuidas mulle arvestatakse pensioni alates 2000. aastast? Olen olnud siiani tööga hõivatud ja sotsiaalmaksu maksnud. Peaksin laste pealt saama pensionile minna 61-aastaselt, kuid kas siis on mu pension väiksem kui 64-aastaselt minnes?

KK: Kui soovite minna varem pensionile nelja lapse kasvatamise eest 61-aastasena, arvestatakse teie pensionistaaži kuni pensioni määramisele eelnenud päevani. Teile määratakse soodustingimustel vanaduspension, mida ei vähendata seoses varem pensionile minemisega. Kui te pärast pensioni määramist jätkate töötamist, siis iga aasta 1. aprillil arvestatakse pension ümber eelneva aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel. Alates 1. jaanuarist 1999 arvestatakse pensionikindlustusstaaži isikustatud sotsiaalmaksu alusel.

Riigiportaalist eesti.ee on võimalik vaadata pensionikindlustuse registri teatiselt oma kindlustusosakute summat.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles