Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

15 nõuannet, mis hädaolukorras võivad elu päästa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
10. veebruar 2017 19:28
FOTO: Panthermedia/Lev Dolgachov

Elus võib ette tulla ootamatuid situatsioone, mis juhtuvad väga ebasobival hetkel, nii et ei oskagi kohe reageerida ja õigesti käituda.

Business Insider avaldab lugejate soovitused ja teadmised, mida on lihtne meeles pidada ning millest on tohutult abi, kui oled sattunud ohtlikku või uudsesse olukorda.

Kolme reegel. Ekstreemsetes olukordades kehtib enamasti kolme reegel – inimene suudab ilma hapnikuta olla maksimaalselt kolm minutit, ilma veeta kolm päeva ning ilma toiduta kolm nädalat.

Kui lennuk maandub vette, ära haara kohe päästevesti. Kui peaksid sattuma ekstreemolukorda, mil lennuk on sunnitud veekogus maanduma, tekib esmalt tungiv vajadus selga panna päästevest. Kui vesi hakkab aga kiirelt lennukisse tungima, siis on, päästevest seljas, palju raskem liikuda ja lennukist välja saada. Mõistlik on kõigepealt ujuda väljapääsuni ning alles seejärel päästevest selga panna.

Heimlichi võtet saab ka üksi kasutada. Paljud inimesed ei tea, et lämbumise käest päästva Heimlichi võtte jaoks ei ole vaja teist inimest. Pane tugevam käsi rusikasse ning aseta rinnakorvi alla, napilt naba kõrgusele. Võta teise käega randmest kinni, et kindlamalt survestada. Lükka rusikat jõuliselt diafragma piirkonda ning tee seda mitu korda, kuniks takistus kõris vabaneb. Kindlasti tasub võimalusel kas ise või lasta teistel helistada samal ajal hädaabinumbrile.

Pussitamise järel ära ürita terariista haavast välja tõmmata. See tekitab riski veel suuremaks verekaotuseks ning võib mõnda organit või veresoont rohkemgi vigastada. Selle asemel püüa haav kinni katta ning verejooksu peatada, kuniks saad meedikutelt abi.

Söö lund vaid viimasel võimalusel. Insener Lia Lavoie tõi välja, et lund tasub süüa vedeliku aseainena siis, kui tõesti muud võimalust keha veevajaduse täitmiseks enam pole. Kuna lumi on külm, siis kulub seda tehes rohkem energiat keha soojendamiseks. Alajahtumise tõenäosus on sel puhul suurem ja ohtlikum kui veepuuduses vaevlemine.

Võta mistahes uude kohta minnes kaasa tugevad antihistamiinid. Kui viibid uues keskkonnas – näiteks reisil matkamas või telkimas – ei tea kunagi, mille vastu võib tekkida allergia. Allergiarohud võivad hädaolukorras väga ära kuluda.

Kui toiduõli läheb põlema, lülita pliit välja ning kata pott/pann kinni. Toiduõlist tekkinud põlengule ei tohiks vett peale kallata, sest veemolekulid aurustavad kuuma õli lähedal koheselt ning leegi kustutamisele see kaasa ei aita. Selle asemel kata tuli paksu riidega kinni, et põlengule mitte enam hapnikku juurde anda.

Suurem osa lennuõnnetusi juhtub kolm minutit pärast õhkutõusu või kaheksa minutit enne maandumist. Seetõttu tasub nii õhku tõustes kui ka maandudes valvas olla, kuna 80 protsenti õnnetustest juhtub just neil hetkedel. Kui märkad midagi kahtlast, tee kindlaks endale lähim väljapääs ja ole valmis selle juurde liikuma, kuid säilita rahu.

Tulesurm ei ole enamasti põhjustatud põletusest, vaid suitsu sissehingamisest. Püsi võimalikult põranda lähedal ning kata nägu riidega, et põlevast majast kiiresti ja tervelt välja saada.

Kui saad rahvarohkes kohas viga, vali välja üks inimene, kellelt abi paluda. Sel puhul kipub tekkima kõrvalseisja efekt – paljud inimesed kõnnivad kannatanust mööda, kuna arvavad, et küllap keegi teine juba aitab või helistas hädaabisse. Püüa hoida inimestega silmsidet, et nad saaks aru, et pöördud konkreetselt nende poole ning küsid abi.

Ere taskulamp võib olla hea kaitse. Pipragaasi asemel võid kaasas kanda ka väga ereda valgusega taskulampi, mis peletab varga või ründaja samamoodi minema. Kui sulle läheneb potentsiaalselt ohtlik inimene, lase ere valgus talle otse silma (eriti hea, kui see toimub öösel) ning kasuta tema nõrka hetke ise põgenemiseks. Juhul kui olukorrast valesti aru said ning ohtu polnud, siis pole samas keegi sellega viga saanud.

Matkal eksinuna otsi veekogu või tara. Oja või jõgi voolab alati allamäge ning viib lõpuks selle suudmeni – veekogude äärde kipuvad ka inimesed kodu rajama. Tara või suurem aed annab märku, et maantee on lähedal.

Samaaegselt kõndida ja sõnumeid trükkida on ajule koormav. Ohutusinsener Murali Krishnan toob välja, et jalutamine ning samaaegselt telefonis trükkimine nõuab ajult suurt kognitiivset pingutust. Selle tulemusena ei saa kummalegi tegevusele täielikult keskenduda, oled hajevil ja tähelepanematu ega pruugi märgata eesseisvat asja või isegi lähenevat autot. Seega pane parem telefon käest ning hoia pilk üleval.

Kasuta auto peegleid korralikult. Autot juhtides ei pea kindlasti mitte leppima, et iga nurga taha ei näe, vaid selle vastu aitab pelgalt peeglite õige reguleerimine. Säti peeglid nii, et näeksid selgelt nii auto külgi kui ka seda, mis toimub sinu sõiduki taga. Mõnesekundiline vaev aitab turvalisele sõidule palju kaasa.

Hoia end soojas. Insener Lia Lavoie rõhutab, et märjaks saamise, haigestumise ning kehasoojuse vahel on oluline seos. Kui jalad saavad märjaks, langeb mõnevõrra ka kehatemperatuur ning haigestumise tõenäosus on suurem. Kindlustamaks, et kehatemperatuur külma või vihmase ilmaga ei langeks, investeeri puuvillaste riiete asemel villastesse. Need imavad rohkem niiskust ning nahk jääb seega kuivemaks ega jahuta kehatemperatuuri. Kõige kindlam on aga kuivana püsida.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles