Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vähese kogemusega noored tajuvad tööturul lootusetut olukorda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Panthermedia/ Benis Arapovic

Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Noored on tööturul üks peamisi riskirühmi eriti majandussurutiste ajal, kirjutab statistikablogi. Paljud uurimused on kinnitanud, et noorte olukorda tööturul mõjutab nende haridustase. Nende võimaluste parandamine on kriitilise tähtsusega, eriti olukorras, kus tööealine elanikkond ja seetõttu ka hõivatute hulk väheneb.

Põhiharidusega 15–29-aastastest Eesti noortest otsis 2015. aastal tööd alla viiendiku, keskharidusega noorte töötuse määr on langenud 8,8 protsendini. Kõrgharidusega noorte töötuse määr oli sel ajavahemikul alla kümne protsendi. Seega pakub kõrgharidus Eesti noortele töötuse eest teatavat kaitset, kuigi majanduskriis puudutas ka kõrgharitud noori.

NEET-noored

Oluline tööturutõrjutuse näitaja on ka selliste noorte osatähtsus, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel (NEET-noored). Nimetus tuleneb ingliskeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training. Ligi kolmandik 15–29-aastastest NEET-noortest olid 2015. aastal töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed.

Valdav osa mitteaktiivseid hoolitseb laste või teiste pereliikmete eest (kellest osal võib seega töökoht olla), aga umbes kümnendik noortest on mitteaktiivsed haiguse või puude tõttu ja sama palju muul põhjusel. Sealhulgas on osa tööotsingutest loobunud, osa teeb juhutöid jne.

Noorte nägemus oma olukorrast

Rahvusvahelise teadusprojekti tarbeks tehti üheksas ELi riigis ja Ukrainas kokku üle 300 intervjuu, Eesti noortega 53 intervjuud. Valimisse kuulusid 18–30-aastased noored, kellel on õpingute lõpetamisest või katkestamisest möödas kõige rohkem viis aastat ja kes on selle aja jooksul olnud töötud vähemalt kuus kuud või töötanud ebakindlatel töökohtadel.

Noorte lugudest selgub, et kui tööturule sisenemine pole olnud sujuv, võtab oma koha otsimine kaua aega. Sageli tajutakse, et see jääb töökogemuse puudumise taha. Üks IT-valdkonnas kutsehariduse omandanud noor ütleb nii:

«Kui nõutakse kaheaastast kogemust, noh siis ma ilmselt ei kandideeri sinna, sellepärast et mul ei ole seda kogemust /…/ Mu sõbrannal on täpselt samamoodi, et ta tahab automaalriks kandideerida, aga igal pool nõutakse kaheaastast kogemust … samas koolist ei saa sa seda kaheaastast kogemust, kuidas sa siis üldse kuskile tööle saad? /…/ Mul ei ole praktikat, mul ei ole töökogemust ja ma ei saa tööle, kõik punkt.» - Mati, 26-aastane, kutseharidus, kõrgharidus lõpetamata

Peamiselt tulevad intervjueeritud noored toime tänu vanemate ja teiste lähedaste toele, aga ka tänu enda aktiivsele hoiakule, mis väljendub intensiivsetes tööotsingutes. Kui tööotsingud venivad pikale, võivad noored töökohale esitatavates nõudmistes järele anda, aga seda juhul, kui tööleminek peaks muutuma möödapääsmatuks.

Kokkuvõtteks

Põhi- ja üldkeskharidusega noorte riskiteguriks on erialaoskuste puudumine. Intervjuudest selgus, et nad tahavad edasi õppida, aga ei ole soovitud eriala õppima pääsenud või tunnevad, et õpinguid ja töötamist on keeruline siduda (eriti kui majanduslik olukord ei võimalda mittetöötamist). Nii kirjeldab üks varakult õpingud katkestanud noormees oma olukorda järgnevalt:

«Vot, kooli ma ei lõpetanud, kuna väga paljud asjad segasid mind ja tahtsin kiiremini tööle minna. Alustasin töötamist, sain raha ja ei tahtnud rohkem õppida. Praegu ma väga kahetsen seda, sest võimalusi on vähem, püüdsin end sundida õppima, aga nägin hindu, nägin, kui palju see aega võtab ja sain aru, et ei saa tööd ja õppimist ühendada.» - Daniil, 21-aastane, põhihariduseta

Statistika järgi kaitseb kõrgem haridustase töötuse eest, kuid noorte lugudest paistab, et sobiva ameti või eriala leidmine on keeruline ja kui valik ei osutu õigeks, siis see tööturul kindlamat positsiooni ei taga.

Siiski ei ole kõik mitteõppivad ja -töötavad noored sotsiaalselt tõrjutud – sotsiaalne toetus (valdavalt vanemad) võimaldab mittetöötamist, parema töökoha otsimist või pikemalt õige eriala valimist.

Tagasi üles