Vägikaikavedu kaskokindlustuse ümber jättis kliendile halva maigu suhu (1)

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vajunud kaevuluuk
Vajunud kaevuluuk Foto: Valgamaalane

Jaanuari keskel sõitis Mai (nimi muudetud) oma 2008. aasta sõidukiga läbi ära vajunud kaevuluugi. Kuigi naine oli autole teinud kaskokindlustuse, algas sellest ligi poolteist kuud kestnud vägikaikavedu kindlustusfirmaga.

«Naisterahvana ehmatasin ikka peale seda kohutavat pauku ikka korralikult. Esimene mõte oligi, et mis nüüd saab?!» sõnas Mai ja lisas, et kutsus kohale ka politsei, kes liiklusõnnetuse fikseeris. Ametlikult nõu küsides oli politseinik naist lohutanud,  et muretsemiseks pole põhjust, sest autol on kaskokindlustus. «Peavalu hakkaski alles siis, kui jõudsin Tartu Salva kahjukäsitlusbüroosse,» ütles naine.

Enne kahjukäsitlusbüroosse minekut käis Mai ka remonditöökojas kontrollis, et teada saada, mis autoga juhtus. «Tuli välja, et 19-tolline velg koos rehviga 255/35 on kahjustada saanud, samuti ka õõtshoob,» rääkis naine. Seletades kahjukäsitlejale, mis juhtus, teatas kahjukäsitleja Mai sõnul talle, et auto on liiga vana ja ei kindlustus ei hüvita ta kahjusid. «Esimene vabandus oli kohe see, et nemad ei tea, palju on nõus tee valdaja üldse hüvitama ja nemad ei viitsi hakata ise midagi nõudma,» imestas naine.

Hiljem edasi uurides ja uut velge nõudes pakkus Mai sõnul kahjukäsitleja välja, et naine velje taastamisse viiks. «Vihjates, et ma peaks laskma velge keevitada, mis teadagi on Eestis keelatud,» sõnas Mai. Naine keeldus, mille peale pakuti välja palju odavamat koopiat, kuigi autol olid all kõik originaalveljed. Keeldudes ka sellest, venis asja lahendamine iga päevaga. «Auto, mis oli igapäevases kasutuses, oli seisnud juba üle mitme nädala,» kirjeldas Mai oma olukorda. «Veebruari lõpuks sain siis peale pikka vaidlust autole vähemalt uue velje.»

Kuna aga autol polnud läbi vajunud kaevuluugi sõites katki läinud mitte ainult velg koos rehviga, vaid ka õõtshoob, algas uus vaidlus. «Soovides lõpuks ametlikke dokumente, millest nad järeldavad, et õõts on kulunud, mitte kahjustada saanud, ja mille alusel nad keelduvad kahju hüvitama, ei olnud kahjukäsitleja nõus dokumenti väljastama, vaid vastab ainult lühidalt meili teel. Väites, et sellisesse auku sõites ei ole võimalik autot lõhkuda, kui ma üleüldse sinna sõitsin,» sõnas naine.

«Tänaseks päevaks tundub, et lihtsam kaskoraha purki koguda ja kui midagi peaks juhtuma, siis saab oma mure lahendada palju kiiremini ja väiksema närvikuluga,» sõnas Mai nõutult.

Salva kindlustusdirektor Urmas Kivirüüdi sõnul on kindlustusselts kahju käsitlemisel kinni pidanud kindlustuslepingus ja seaduses ettenähtust ning heast kindlustuspraktikast. «Löökaugust läbisõitmine on kindlustusjuhtum ja oleme sellega kaasnenud kahjud ka kliendile hüvitanud,» kinnitas Kivirüüt. «Vaidlusi velgede vahetamise teemal meile teadaolevalt kliendiga ei olnud ning loomulikult kuulub kahju hüvitamisele sõltumata sõiduki vanusest.»

Kivirüüdi sõnul väljastas Salva Kindlustus omalt poolt viivitamatult remonditöökojale garantiikirja, et kahjustada saanud velge saaks asendada. Sobiva velje tarneaeg ei sõltunud kahjuks kindlustusseltsist.

Kindlustusdirektor lisas, et praegu on tekkinud kliendil ja Salval mõnevõrra erinev nägemus sellest, millises ulatuses sõiduk kahjustada sai ning milline oli sõiduki õõtshoova varasem seisukord. «Sõiduki ülevaatuse käigus ei tuvastatud, et sõiduki rehvid oleksid saanud kahjustusi, seetõttu ei saanud ka eeldada vajadust rehvi või rehvide asendamiseks. Küll aga selgitas kahjukäsitleja, et juhul kui rehvi paigaldamisel uuele veljele peaks ilmnema mis tahes probleeme rehviga, on Salva valmis hüvitama rehvi asendamise kulu kindlustuslepingu tingimustest lähtuvalt,» kinnitas Kivirüüt.

Õõtshoova vaidluses leiab Kivirüüt aga, et kuigi sildade kontrolli tulemused ja remonditöökoja hinnang näitasid, et sõiduki õõtshooval on lõtk sees, siis on see siiski tingitud detaili varasemast kulumisest. «Löökaugust läbisõitmisel ei kulu sõiduki silladetail, vaid kulumine saab tekkida sõiduki tavapärase ekspluatatsiooni käigus ning tegemist on amortisatsiooniga,» selgitas Kivirüüt.

Kindlustusjuhtumi korral kuulub hüvitamisele see kahju, mis on tekkinud otseselt sõiduki aukusõidu tagajärjel, hüvitamisele ei kuulu need remondikulud, mille põhjus tuleneb muudest kasutamisega kaasnevatest asjaoludest. «Antud juhul ei tekkinud õõtshoova lõtk aukusõidu tagajärjel, vaid see on seotud sõiduki osa kulumisega, mida kinnitab ka remonditöökoja esindaja arvamus,» tõi Kivirüüt välja.

«Meil on kahju, et juhtum on tekitanud segadust, kuid kindlustusvaidluse lahendamiseks on võimalik pöörduda kindlustuslepitusorgani poole (asub Eesti Kindlustusseltside Liidu juures), loodame, et see toob juhtumisse selgust,» soovitas kindlustusdirektor.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles