Grippi haigestumine vähenes kolmandiku võrra

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumus.
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumus. Foto: Terviseamet

Terviseameti andmeil vähenes haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi eelmisel nädalal vastavalt 18 ja 35 protsenti.


Arstide poole pöördus 4284 inimest, neist 45 protsenti olid lapsed. Grippi haigestumus kasvas täiskasvanute ja vanemealiste inimeste seas ja vähenes kuni 5-aastaste laste ja koolilaste hulgas.

Laboratoorse kinnituse sai 10. nädalal 31 A gripi ja 6 B gripiviirust. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüübi määramine näitas, et positiivse kinnituse saanud A gripiviirustest 13 olid tüvega (H1N1) 2009.

Sentinelsüsteemi andmetel hinnatakse gripi ja gripilaadse haigestumuse intensiivsust endiselt keskmiseks ning haigestumise geograafilist levikut laialdaseks, kuid esmakordselt oli 60 protsendil juhtudel haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, eeskätt RS ja paragripiviirustega.

A gripiviiruste osakaal vähenes 32 protsendi ning B gripiviiruste osakaal 45 protsendi võrra. Paragripiviiruste osakaal kolmekordistus, RS-viiruste osa kasvas eelneva nädalaga võrreldes 11 protsenti.

Gripihooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud 875 A gripiviirust, neist 582 A(H1N1) 2009, 1 A(H3N2) ning 112 B gripiviirust.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on haigestumuse intensiivsus keskmine Belgias, Bulgaarias, Tsehhis, Kreekas, Leedus, Eestis, Prantsusmaal, Poolas, Saksamaal, Itaalias, Sloveenias, Rumeenias ja Rootsis. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles