Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ebaausad kauplemistavad rusuvad Eesti väikeettevõtjaid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. | FOTO: Eero Vabamägi

Konjunktuuriinstituudi poolt 2015. aastal avaldatud uuring näitas, et suur osa Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest on kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega.

«Ebaausate kauplemistavadena on levinud näiteks ebamõistlikult pikad lepingulise tasu maksmise tähtajad, kuigi toidukaupade puhul on üldjuhul tegemist kiiresti riknevate ja kiire käibega toodetega, siis võivad kauba eest tasumise tähtajad ulatuda 60 päevani,»  tõi Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus näiteks ja lisas, et ühe ebaausa kauplemistavana kehtestavad jaeettevõtjad tarnijatele varjatud kulusid ja maksekohustusi. «Näiteks jaeettevõtja küsib tasu selle eest, et ta transpordib tooteid oma kesklaost müügikohta ning tarnija peab seega kandma kulusid, mis seonduvad jaeettevõtja enda sisemise ärikorraldusega,» sõnas Sõrmus.

«Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus see temaatika ettevõtjate vahelistes suhetes pole seadusandlikult reguleeritud, samuti pole jätkuvalt vabatahtlikku heade tavade kokkulepet põllumeeste, toidutööstuste ja kaupmeeste vahel,» sõnas Sõrmus ja lisas, et Euroopa Komisjoni möödunud aasta jaanuaris avaldatud aruandes märgitakse, et erinevalt Eestist on enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatud meetmeid, mille eesmärgiks on vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Euroopa Komisjoni hinnangul peaksid liikmesriigid kaaluma ettevõtjatevahelist toiduainete tarneahelat hõlmavate õigusaktide kehtestamist, et tagada väiksemate turuosaliste piisav kaitstus.

Sõrmuse sõnul on jaekaubanduse jätkuv kontsentreerumine tekitanud olukorra, kus turuosaliste läbirääkimispositsioonid erinevad oluliselt ning tarneahelas tegutsevate ettevõtjate omavahelistes ärisuhetes esineb majanduslikku tasakaalustamatust. «Isegi kui läbirääkimispositsioonide erinevus on ärisuhetes levinud ja õiguspärane, võib selle kuritarvitamine kaasa tuua ebaausaid kauplemistavasid,» sõnas Sõrmus ja lisas, et tarneahela osapoolte väga erineva turujõu tulemuseks on pahatihti tootja suhtes ebaõiglased lepingutingimused, mis Eestis kehtivate normide kohaselt üldjuhul keelatud ei ole, sest konkurentsiõigus neile ei kohaldu ning ebaausate kauplemistavade eriregulatsiooni Eestis sätestatud ei ole, samuti puudub ettevõtete vahelistes suhetes kohalduv ebaausa kauplemistava mõiste. «Viimased aastad näitasid taas, et suuremate kriiside puhul on just põllumajandustootjad toiduainete tarneahela kõige haavatavam osapool,» märkis Sõrmus.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi möödunud nädalal Riigikogu Maaelukomisjonile ettepaneku algatada seaduse eelnõu ebaausate kauplemistavade ohjamiseks toiduainete tarneahelas. «Oleme vastavasisulisi ettepanekuid teinud ka varem, nt viimati pöördusime 2016. aasta märtsis antud küsimuses valitsuse poole, kuid konkreetseid samme seadusandluse muutmiseks pole seni astutud,» nentis Sõrmus. Seaduse vajalikkust põhjendab Sõrmus sellega, et kuigi iseregulatsioon on oluline, on sellel mõju vaid teatud piirini ja Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul viivad seaduslikud meetmed ebaausate kaubandustavade vastu võitlemisel tõhusamate tulemusteni.

«Lühidalt seisneb eelnõu mõte selles, et vältida toiduturul tugevamate osapoolte jõuvõtteid nõrgemate suhtes ja välistada konkurentsi kahjustavate kauplemistavade kasutamist,» sõnas Maaelukomisjoni liige Urmas Kruuse. «Ebaausate kauplemistavade nimekiri on pikk, alates jaekaubandusettevõtjatele seatavast keelust võtta tasu toidukauba müügilevõtmise eest ja lõpetades keelust muuta ühepooleselt või tagasiulatuvalt lepingutingimusi (nt kui jaeettevõtja otsustab teha tootele allahindlust ja nõuab selle kinnimaksmist tarnija poolt).»

Kruuse sõnul on probleem täitsa olemas. «Euroopa Liidu riigid on lähenenud küsimusele erinevalt, Eesti on soovinud küsimuse reguleerimist Euroopa Liidu tasandil,» sõnas ta ja lisas, et Euroopa Liidu tasandil on need arutelud aga pooleli. Üheks lahenduseks on erinevad head tava kokkulepped, mille väljatöötamisega toidusektori osapooled praegu tegelevad.

Kruuse peab oluliseks ka tarbijate huvide kaitsmist. «Eesmärgiks saab olla vaid aus konkurents,» sõnas ta. «Võib ju praktilisel tasandil küsida, kas kaupmehel on kohustust osta kindlat kaupa. Ilmselt mitte, sest kaupmees võtab sortimenti seda, mida tarbija on nõus ostma. Kas toidutööstusel on kohustus osta kindlat toorainet? Lisaks tuleb tähele panna, et selle seaduse puhul ei hakataks minema vastuollu ettevõtlusvabadusega.»

Tagasi üles