Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Viis harjumust, mis iseloomustavad rumalaid inimesi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Panthermedia/ Marko Volkmar

Iga inimene peab end intelligentseks, kuid kahjuks ei pruugi tema käitumise põhjal nii kõik teised arvata.

Maailm on täis erineva intelligentsustasemega inimesi. Independent reastas viis tüüpilist käitumismustrit, mis selgelt näitavad erinevusi arukate ja mitte niivõrd tarkade inimeste vahel.

Rumalad süüdistavad teisi oma vigades. See on hästi märgatav, väga ebaprofessionaalne ning ühtlasi asi, mida arukas inimene kunagi ei teeks. Kui sa pidevalt süüdistad teisi oma vigades, jätad paratamatult mulje, et ei taha ise vastutust võtta ega pole ka kõige kirkam kriit karbis. Kui mistahes asi läheb valesti ja sinul oli selles roll, on ka aus see omaks võtta. Targad teavad, et igast veast saab midagi õppida, et järgmisel korral paremini teha.

Rumalatel peab alati õigus olema. Konflikti korral püüavad intelligentsed inimesed näha ka teise vaatenurka ja mõista tema argumente – see on intelligentsuse esmane näitaja. Nii saab sellest sisukas vestlus, kus arvestatakse mitut lahendust ja arvamust ning räägitakse läbi nende plussid ja miinused. Rumalad aga võivad lõputult vaielda, tuua näiteid oma arvamuse kaitseks, teha maha vastase argumendid jpm. Viimane käitumismuster näitab tegelikult ka seda, et ta saab aru, et vestluskaaslane on temast arukam ja tasakaalukam. Seda nimetatakse Dunningi-Krugeri efektiks, mil inimene hindab üle oma järeldusi ega mõista teiste omi. Sellega kaasneb ka enese võimete tegelikust kõrgemaks hindamine. See viib tulemuseni, mil vähem kompetentne inimene hindab oma võimekust kõrgemalt kui rohkem kompetentne inimene.

Rumalad käituvad konfliktis vihaselt ja agressiivselt. Kindlasti saavad ka tasakaalukad ja intelligentsed inimesed vahel vihaseks ning kaotavad pea. Mitte niivõrd taibukate inimeste jaoks on see aga sageli juhtuv kaitsereaktsioon, mis ilmneb eriti konfliktiolukordades. Kui nad tunnevad, et olukorra üle puudub kontroll, siis kipuvad nad oma positsiooni kindlustamiseks kasutama agressiivseid võtteid. Michigani Ülikoolis uuriti näiteks 600 osalejat ning leiti tugev seos agressiivse käitumise ja madala IQ vahel. Teadlased tuvastasid, et madala intelligentsi tõttu agressiivseks muutumine ilmneb juba noores täiskasvanueas ning raskendab ka õppimisvõimet edasises elus.

Rumalad eiravad teiste tundeid ja vajadusi. Intelligentne inimene on empaatiavõimeline ning see teeb neile ka kergemaks teiste vaatenurga mõistmise. Rumalad aga ei suuda hästi ette kujutada, mida inimesed mõtlevad ning et neil on oma teistsugune arvamus. Samuti on neil raskendatud vastuteenete tegemine, kui keegi on varem nende heaks midagi teinud. Siin tuleb tõdeda, et kõik mõtlevad vahel rohkem endale kui teistele, ent siiski tuleb leida tasakaal, et arvestada nii enda vajadustega kui ka mõelda teiste omadele.

Rumalad peavad end teistest paremaks. Kui arukad inimesed püüavad teisi aidata ja motiveerida ega karda nende varju jääda, siis rumalad seda käitumisviisi ei tunne. Pigem mõtlevad nad, et igaüks saagu ise hakkama. Nad usuvad, et on teistest paremad ning see annab neile ka õiguse teisi arvustada. Seda ei pea aga suurem osa inimesi siiski intelligentsuse märgiks. Paljud teadlased usuvad, et inimese võime koostööd teha on aidanud kaasa meie üldisele arengule – see võib tähendada, et koostöövõime on samuti intelligentsuse ja enesearengu alus.

Tagasi üles