Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sama toode võib erineda riigiti tarbija valiku tõttu

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FoodDrinkEurope peadirektori asetäitja Dick Jacobs. | FOTO: Ekraanitõmmis videost

FoodDrinkEurope'i peadirektori asetäitja Dirk Jacobs kinnitas Postimehele, et kuna turg on suur ja erinev, siis võivad ka tooted riigiti erineda.

Toidurassism on ida-eurooplased tagajalgadele ajanud. Nimelt süüdistavad ametnikud tootjaid ida-euroopasse kehvema kvaliteediga toiduainete tarnimises. Näiteks kurdavad nad, et Prantsusmaal müüdav Nutella on kreemisem kui Ungaris.

«Maitseerinevuse üheks põhjuseks võib olla tarbija maitse-eelistus. Sellepärast ongi mõni toode ühes riigis magusam või kreemisem kui teises,» sõnas Jacobs ja lisas, et ta ise on küll pärit Madalmaadest, kuid tema naine on lätlane. «Vahel maitseb mulle läti toit rohkem, vahel aga madalmaade toit. See on nii suhteline.»

Teise põhjusena toob mees välja koostisosade erinevuse. «Paljud ettevõtted tahavad kasutada kohalikku toorainet, et hoida kulusid madalal ning toote hind taskukohane, mistõttu võib ühes riigis valminud lõpptoode erineda teise riigi omast.»

Isegi kui retsept on sama, siis oleneb toote maitse lõpuks ikkagi toorainest, mida kasutatakse. «Nad kasutavad eri koostisosi ja magusaineid, mis määrab toote maitse ja lõhna,» sõnas mees. Näiteks tunnistas Coca-Cola, et kuigi nende retsept on igal pool sama, kasutatakse jookide magustamiseks siiski erinevaid maitseaineid.

Ida-Euroopa riigid kurdavad kvaliteedi erinevust samade toodete puhul. Jacobsi sõnul on toodete kvaliteeti väga keeruline objektiivselt hinnata, kuna mis mõnele võib tunduda kvaliteetne, võib teises jällegi küsimusi tekitada. «Mõnes riigis võidakse mõnda toitu pidada delikatessiks, samas kui teises riigis ei soovi keegi seda süüa,» sõnas mees.

Siiski leiab Jacobs, et ettevõtete retseptid ei tohiks olla ei Euroopa Liidu ega ka mõne liikmesriigi reguleeritud. «Ei saa kindlate määrustega reguleerida ettevõtte retsepti, sest ka nemad peavad oma tooteid täiustama ja muutma nad järjest paremaks,» sõnas mees. Ühe võimalusena ühtlustada toodete koostis eri riikides pakub Jacobs välja tootjate endi poolt tasapisi vähendada retseptides suhkru ja soola osakaalu. «Seda ei saa loomulikult teha päevapealt, sest tarbijale ei puugi toote uus maitse kohe meeldida.»

Seni kuni tootel märgitu vastab toote sisule, on kõik korrektne. «Kui aga mõni ettevõte lubab oma tootel midagi, mida seal ei ole või on märkimata jätnud mõne koostisosa, siis on see juba tarbijale valetamine,» märkis Jacobs.

Jacobsi sõnul omavad ettevõtted ülevaadet turuosast, kus nad tegutsevad ning pakuvad tooteid vastavalt turu nõudlusele. «Lõpuks on siiski tarbija kuningas ja tema määrab, kas toodet ostetakse või mitte,» sõnas mees ja lisas, et kuna turul on praegu nii palju erinevaid tooteid, siis on lihtne teha järeldusi, millised on maitse-eelistused ühes või teises riigis.

Küsimuse peale, et kuidas inimene teab, kas talle mingi toode maitseb rohkem kui sama toode teises riigis, kui talle pole võimaldatud seda maitseerinevust märgata, sõnas Jacobs, et seda saab teada vaid eri riikidesse reisides.

Tagasi üles