Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestisse ei ole Brasiilia lihaskandaaliga seotud tooteid toodud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
21 Brasiilia lihakäitlemisettevõtte osas on käimas menetlus. Nendest neljal oli lubatud eksportida toodangut Euroopa Liitu. Euroopa Komisjon nõudis koheselt nende nelja ettevõtte Euroopa Liitu eksportivate ettevõtete nimekirjast eemaldamist ning nendest ettevõtetest teele saadetud saadetiste tagasikutsumist Brasiiliasse. | FOTO: YASUYOSHI CHIBA/AFP

Eestisse ei ole tarnitud Brasiilia päritolu veise- või linnuliha mitte ühestki neist neljast Brasiilia ettevõtetest, millel ei ole enam luba Euroopa Liitu oma kaupu eksportida.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) andmetel ei ole alates 2016. aastast Eestisse otse läbi veterinaarkontrolli piiripunktide Brasiilia päritolu veise- ja linnuliha imporditud. Eestisse on tarnitud Brasiilia päritolu veise- ja linnuliha läbi teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide ehk kauplemise korras. Need saadetised on läbinud veterinaarkontrolli mõne teise Euroopa Liidu piiripunktis ning tunnistatud EL nõuetele vastavaks.

Eestisse on toonud Brasiilia päritolu veise- ja linnuliha läbi teiste riikide viis ettevõtet. Brasiilia veiseliha on toodud Eestisse Suurbritanniast, Hollandist ja Soomest, Brasiilia linnuliha Hollandist ja Austriast.

Veterinaar- ja toiduamet on teinud nimetatud viies ettevõttes regulaarseid kontrolle ning viis möödunud nädalal läbi ka täiendavad kontrollid. Ühelegi käitlejatest ei ole viimasel aastal tarnitud Brasiilia päritolu veise- või linnuliha neist neljast Brasiilia ettevõtetest, millel ei ole täna enam luba Euroopa Liitu oma saadusi eksportida. Võetud proovide tulemused kinnitasid, et turul olev Brasiilia päritolu veise- ja linnuliha on kõigiti tarbimisväärne.

Täna kohtus veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste Brasiilia suursaadiku Roberto Coliniga, kes andis ülevaate liha eksporditurul toimuvast. Brasiilia suursaadik lubas igati kaasa aidata Brasiilia lihaturu usaldusväärsuse taastamisele.

20. märtsil edastas Euroopa Komisjon info liikmesriikide toiduohutuse järelevalvega tegelevatele pädevatele asutustele, et 21 Brasiilia lihakäitlemisettevõtte osas on käimas menetlus. Nendest neljal oli lubatud eksportida toodangut Euroopa Liitu. Komisjon nõudis kohe nende nelja ettevõtte Euroopa Liitu eksportivate ettevõtete nimekirjast eemaldamist ning nendest ettevõtetest teele saadetud saadetiste tagasikutsumist Brasiiliasse.  21. märtsil andis komisjon liikmesriikidele täpsemad suunised tugevdada Brasiilia päritolu loomse toidu kontrolli Euroopa Liidu välispiiril.

Liha import Euroopa Liidu välistest riikidest Euroopa Liidu territooriumile on lubatud üksnes nende piiripunktide kaudu, kus on võimalik teostada vajalikke veterinaarkontrolli toiminguid. Eestis on selliseid piiripunkte viis: Muuga sadamas ja Paldiski lõunasadamas, Narva ja Luhamaa maanteel ning Koidula raudteel. Kõigis neis piiripunktides töötavad kvalifitseeritud veterinaarjärelevalve ametnikud.

Liha importimisel tuleb kaubasaadetise omanikul sellest piiripunkti veterinaarteenistust vähemalt 24 tundi ette informeerida ja esitada kaup kontrollimiseks piiripunkti veterinaarteenistusele. Kontrollitakse kõiki lihapartiisid. Kui kaupa veterinaarkontrollis nõuetekohaseks ei tunnistata, seda üle piiri ei lubata – kaup kas saadetakse tagasi või hävitatakse. Mõnel erandlikul juhul on võimalik lubada kauba importi muul otstarbel kui algselt kavandatud, näiteks loomadele söötmiseks.

Liha kontrollimisel tehakse alati dokumentide ja kauba vastavuse kontroll ning iga viienda juhuvaliku alusel valitud saadetise puhul ka füüsiline kontroll. Dokumentide kontrollimisel vaadatakse näiteks sertifikaate ning muuhulgas kontrollitakse ka seda, kas liha tuleb riigist ja ettevõttest, kust import on lubatud. Kontrolli käigus hinnatakse kauba vastavust dokumentides esitatud kirjeldusele. Füüsiline kontroll võib muu hulgas hõlmata pakendite ja märgistuse kontrolli, maitse, lõhna jms omaduste kontrolli, temperatuuri kontrolli, proovide võtmist ja nende laboratoorseid uuringuid.

Kui liha import on toimunud mõne teise liikmesriigi piiripunkti kaudu ja liha on selles liikmesriigis juba tolli poolt vabasse ringlusse vormistatud, siis võib seda kaupa üle terve ELi turustada vabalt ehk samadel põhimõtetel kui ELis toodetud kaupa. Küll aga peab isik, kes teisest liikmesriigist Eestisse liha või muud loomset toitu toob, esitama veterinaar- ja toiduametile majandustegevusteate – see kohustus tuleneb loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusest. Majandustegevusteated kantakse VTA järelevalve infosüsteemi, mis tagab ülevaate ettevõtetest, kes tegelevad loomse toidu toomisega teistest ELi liikmesriikidest ja võimaldab teha ka hilisemat järelevalvet.

Tagasi üles