Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vutifarm vassis munade oomega-3 sisaldusega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Järveotsa vutimunad. | FOTO: Peeter Langovits

Euroopa ja Põhjamaade suurim vutifarm Järveotsa müüs vutimune, mille pakendil olev oomega-3 rasvhapete sisaldus erines tegelikkusest.

«Veterinaar- ja toiduamet (VTA) võttis Järveotsa farmi vutimunadest proovi, millest selgus, et munad on suure oomega-3-rasvhapete sisaldusega tulenevalt piisavast EPA- ja DHA- (vastavalt eikosapentaeenhape ja dokosaheksaeenhape – toim) rasvhapete summast, kuid analüüsi tulemus erines müügipakendil olevast teabest,» ütles ameti pressiesindaja Martin Altraja ning lisas, et oomega-3-rasvhapete kogusisaldus oli väiksem kui müügipakendil kirjas.

Niipea kui VTA pettusele jälile sai, keelasid ametnikud ettevõttel alates 1. aprillist 2017 vale märgistusega tooteid turule tuua. «Kuni aprillini turule viidud vutimunad võib lõpuni müüa,» märkis Altraja.

Järveotsa vutifarmi juhataja Lembit Liivamäe sõnul on nad oma tegevuses muuhulgas juhindunud Euroopa Liidu vastavast määrusest ning järginud ka VTA soovitusi. «VTA saadetud kirjaski nähtub, et turule viidud vutimunad võib lõpuni müüa,» rääkis ta.

Järveotsa vutifarmi juhatuse liikme Janika Jõe sõnul määratakse nii oomega-3-rasvhapete sisaldus kui ka muud näitajad laboratoorsete uuringute tulemusena ja lindude söödaratsiooni alusel.

«Seda ei tehta mitte iga kord ja kaubapartiide kaupa, vaid pikema aja jooksul,» lausus ta. «Konkreetsed andmed meie pakendil pärinevad vutitõu (sh linnusööda) uurimisega väga pikaajaliselt tegelenud eesti teadlase väljatöötatud ja Järveotsa vutifarmis pikalt kasutusel olnud söödaratsiooni laboratoorsetest uuringutest, mis on teostatud Eesti Maaülikoolis.»

Sööda valmistas farm ise

Probleemid vutisööda ratsiooniga algasid Jõe sõnul aga siis, kui Eesti Linnukasvatajate Seltsi (ELS) jõudluskontrolli koordinaatori ametikohale asus tööle Aleksander Lember. Jõudluskontrolli koordinaatori sisuline ja peamine funktsioon on olla linnukasvatajatele abiks, kuid Jõe sõnul Järveotsa vutifarm sisulist nõu ega abi ei saanud.

«Ka ei juhtinud jõudluskontrolli koordinaator jooksvalt tähelepanu mingitele puudustele (sh vutisööda ratsiooni ega munade sisalduse osas),» rääkis vutifarmi juhatuse liige. «Tema arusaamatu ja põhjendamatu tingimus oli osta vutisööta ühelt müüjalt, mille esindaja kuulus samuti ELSi juhatusse. Seda Järveotsa vutifarm teatud perioodil ka tegi.»

Jõe sõnul vastas vutimunade pakendil olev info varem tegelikkusele, kuid pärast uue sööda kasutuselevõttu hakkas oomega-3 tase vutimunades langema. Farm aga seda väidetavalt ei teadnud.

«Esmakordselt saime teada ELSi jõudluskontrolli koordinaatori kriitikast meie vutimunades sisaldunud teabe erisusest võrreldes pakenditel olevate munasiltidega ELSi poolt 2016. aastal koostatud aruandest,» kinnitas Jõgi. Mõni aeg hiljem keelas VTA vutifarmil vana märgistusega mune aprillikuu algusest turule tuua.

Jõudluskontrolli tegija Lember ütles, et kontrollis 2015. aastal Järveotsa vutifarmi ning et aruanne 2015. aasta arengutöö tulemustest, mis kinnitas, et vutimunade oomega-3 sisaldus on väiksem kui pakendil märgitud, sai valmis 2016. aasta kevadel ja esitati ka vutifarmile. Sööda muutuse kohta ütles ta aga, et see valmistati farmis kohapeal.

«Söötmise korraldamine kuulub farmi spetsialistide kompetentsi,» märkis Lember. «ELS on varem lasknud maaülikooli laboris määrata söötade toitefaktorite sisaldust (energia, proteiin, toorkiud, kaltsium, fosfor) ja analüüsitulemustest teavitati ka farmi. Oomega-3-rasvhappeid ei ole selts kunagi määranud ja seda pole ka farm kunagi palunud teha.»

Lemberi sõnul tegi selts 2016. aasta kevadel rasvhapete analüüsi nii poest ostetud Järveotsa farmi kui ka ühe teise farmi munadest. Analüüsist selgus, et Järveotsa munades oli oomega-3-rasvhapete sisaldus munakarpidel esitatust peaaegu kolm korda väiksem.

«Sellest sai teavitatud suusõnaliselt VTA ametnikku ning vastav info sai edastatud Järveotsa farmile ja nende tähelepanu sai juhitud sellele, et nad tegelevad tarbijate petmisega,» ütles ta.

Lember lükkas ümber farmitöötajate väite, et tema määras vutisööda. «ELS ei tegele ega ole kunagi tegelenud Järveotsa farmi tootmise korraldamisega ega toodangu promomise ja reklaamimisega,» rääkis ta. «Juhul kui farm väidab, et munades on mingi kogus oomega-3-rasvhappeid, siis peavad nad seda ka tõestama.»

Uus jõudluskontrollija

Lemberile jääb arusaamatuks, miks müüs Järveotsa farm sama pakendiga tooteid siiski edasi, seda ka pärast aruandega tutvumist eelmisel aastal.

«Täiesti arusaamatu ja naeruväärne on farmi juhtkonna püüe praegu väita, et nad midagi ei teadnud ja nemad pettuse eest ei vastutagi,» märkis ta. «Järveotsa farm võttis mullu sügisel kasutusele uued munasildid, aga arvud ja jutt on neil ikka sama, kuigi nad teadsid, et vähemalt oomega-3-rasvhapete sisaldus ei vasta deklareeritule. Võib-olla on see nii ka teiste näitajate osas.»

Järveotsa vutifarmi juhatuse liikme Janika Jõe sõnul kasutavad nad nüüdseks ühe teise jõudluskontrolli koordinaatori teenuseid. «Seda vaid ühe eesmärgiga – tagada jõudluskontrolli uuringute, analüüside jm toimingute kaudu farmi toodangu kõrgekvaliteedilisus,» lausus ta.

Tagasi üles