Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas odavat ja kvaliteetset veini on võimalik supermarketist osta?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni juhtiv Kristjan Markii soovitab veini valimise eel panna paika, millise riigi, milliste viinamarjadest ja mis hinnaklassi rüüpeid hakata poeriiulitel silmitsema. | FOTO: Erik Prozes

Selleks et teada saada, kas supermarketist on võimalik leida alla seitsme euro maksvat head veini, võttis Postimehe tarbijatoimetus koos sommeljee Kristjan Markiiga ette tee nelja kauplusesse ja valis selles hinnaklassis välja oma lemmikud. Valikusse langesid Peetri Selver, Ülemiste keskuse Rimi, Sikupilli Prisma ja Paepargi tänava Maxima.

Peetri Selveri veiniletis oli peale tavapärase väljapaneku eraldi paigutatud märgisega «Sommeljee soovitab» tähistatud veinivalik, kus pakutavate jookide hinnad algasid umbes 20 eurost. Kuna meie eesmärk oli aga leida võimalikult odav vein, tuli meil sellele riiulile selg pöörata.

Küll aga jäi peale hinnaklassi silma teinegi erinevus – riiulil «Sommeljee soovitab» olid kõik pudelid pandud külili. Markii sõnul oli seda tehtud selleks, et neid paremini säilitada. «Veini kork ja vein on kontaktis, et kork ära ei kuivaks ja hoiaks teda õhuvabas keskkonnas,» selgitas ta.

Markii lisas, et külili ei pea hoidma ainult kalleid veine, vaid ka tavalisi rüüpeid. «Veine, mis on keeratava korgi või klaaskorgi all, ei pea külili hoidma. Neid, millel on naturaalne kork, peaks aga küll,» rääkis ta.

Selveri väljapanekut pidas tunnustatud sommeljee üsna loogiliseks. Veinid on järjestatud riikide kaupa, valged ja punased koos. Hinnasildi juures on ka väike kirjeldus.

«Siin on kirjas: «Maitse on kergelt värske.» Kuid samas ei ole märgitud, kas ta on kuiv või kerge või täidlane,» märkis Markii. «Ostuhuviline ei saa teada, kui palju sisaldub selles happeid ja parkaineid. See info läheb nagu kaotsi, aga siis oleksid kirjeldused jälle liiga pikad.»

Sommeljee soovitas pöörata tähelepanu veinide väljapanemise loogikale. «Kõige soodsamad veinid on all ja üleval on kallimad. Veinid, mis on poes väga pikalt valguse käes seisnud, võivad siiski natukene muutuda – sõltuvalt sellest, kuidas pood oma veiniringlust haldab,» rääkis ta.

Riiuli alumise osa veine vaadates jäi silma, et enamikule oli peale kirjutatud «Medium Sweet». «See on üks müügiargumente, mis peaks tarbijale silma jääma,» ütles Markii ja lisas, et tarbija teeb tihti valiku viinamarjade ja päritolumaa järgi. «Inimesed otsivad tuttavaid väljendeid, sellepärast on väga oluline need esile tuua.»

Näitena loetles sommeljee Prantsusmaa tuntumaid viinamarjasorte. ««Cabernet Sauvignon», «Sauvignon Blanc», «Chardonnay», «Pinot Noir»... Need on hästi tuntud ja laialt levinud kõikides veinimaades, sestap nimetatakse neid ka rahvusvahelisteks sortideks,» ütles ta.

Markii sõnul peetakse «Cabernet Sauvigoni» üheks paremaks ja enim kasvatatud viinamarjasordiks, kuid veini kvaliteet võib varieeruda äärmusest äärmusesse. «Seda saab osta kolme euroga ja ka mitme tuhande euroga. Maitse ja kvaliteet erinevad sel juhul siiski tohutult,» rääkis ta.

Tavalisel veinisõbral soovitab sommeljee valiku tegemiseks endale selgeks teha kolm asja: mis maa vein, mis viinamarjadest vein ja mis hinnaklassi vein. «Siis on otsustamine tunduvalt lihtsam,» märkis ta.

Soetatava veini hinnaklass oli meil paigas, teiseks tingimuseks oli aga vaid see, et rüübe oleks võimalikult kvaliteetne. Päritoluriik ja viinamarjasort ei olnud selles eksperimendis tähtsad. Tuli välja, et selles hinnaklassis on raske head veini leida.

«Kui arvestad, kui palju lisandub pudeli kohta aktsiisi, kui palju maksavad pudel, kork ja transport... Lisaks poe juurdehindlus,» rääkis sommeljee, kelle sõnul hoitakse odava veini puhul kõige pealt kokku.

«Kui mari on pärit tuntumast piirkonnast, kus viinamarjapõllu hektari hind algab mitmesajast tuhandest eurost – nii mõneski kohas isegi rohkem kui miljonist eurost –, siis on raske hinda madalal hoida,» nimetas ta veel ühe põhjuse, miks mõni vein on kallim.

Markii sõnul sarnaneb veinikaubandus igasuguse muu kaubandusega. «Kui on defitsiit, siis hind tõuseb. Kui toodang on väiksem kui nõudlus, siis tahes-tahtmata hind tõuseb,» lausus ta.

Selleks et algajal veinisõbral oleks suure hulga veinide seas lihtsam orienteeruda, on ettevõtted ja organisatsioonid välja tulnud erinevate märgistustega. Näiteks võib Selverist leida Nautimuse märgiga, aga ka Bestwine’i veine sildiga «Sommeljee soovitab».

Kui pudelile on märgitud sõnad «orgaaniline vein», siis pole viinamarjakasvanduses kasutatud keemilisi väetisi.

«Märge «orgaaniline» on jällegi müügiargument,» selgitas Markii. «Palju võib kohata kommertsiaalset veinivalmistamist, kus viinamarjakasvatajatel on õigus kasutada keemilisi väetisi ja putukatõrjevahendeid. Orgaaniliste veinide puhul on nende kasutamist tunduvalt rohkem reguleeritud ja veel rohkem seda tehtud biodünaamiliste veinide puhul.»

Selveris läks valiku tegemiseks üsna kaua aega. Kuigi meie hinnaklassis on sommeljee sõnul head veini üsna raske leida, otsustasime lõpuks punase Hispaania veini Durius Tempranillo kasuks, mis kampaania ajal maksis 6,99 eurot. «Natuke lihtsam provintsivein,» põhjendas sommeljee oma valikut.

Punane vein Durius Tempranillo (Hispaania). / Erik Prozes

Ülemiste Rimis müüdavate veinide väljapanek oli muljet avaldav. Peale punase ja valge veini eraldamise olid välja toodud ka veinide päritoluriigid. Lisaks olid eraldi välja toodud ökoveinid.

Hinnasiltidelt selgus, mis veiniga tegu: kas valge kuiva, valge poolmagusa või millegi muuga. «Siin ketis on toimunud päris hea areng, kui ainult veel see silt värviliseks ka teha. Vanematel inimestel võib olla seda pisikest mustvalget kirja raske lugeda,» rääkis Markii.

Rimis osutus valituks Saksamaalt pärit valge vein Faber Riesling Mosel, mille eest küsiti kassas kampaania ajal 5,99 eurot. «Kerge ja Moseli piirkonnale omaselt poolkuiv ja puuviljane vein, mille magusust tasakaalustab ergas happesus,» kommenteeris sommeljee. «Sobilik neile, kellele meeldivad kergemad puuviljased veinid, või kui menüüs leiduvad vürtsikad kergemad road, kus magusus toitude tulisust leevendab.»

Valge vein Faber Riesling Mosel (Saksamaa). / Erik Prozes

Sikupilli Prismas oli valik suur ja võttis silme eest üsna kirjuks. Valged ja punased veinid olid eraldatud. «Päritolumaa on välja toodud, aga kohati on seda raske välja lugeda,» ütles Markii.

Ka teave, missuguse veiniga tegu, oli puudulik. Ühel hinnasildil oli kirjas «kuiv valge vein», samas teisel polnud midagi kirjas.

Sikupilli Prismast osutus valituks punane Argentinast pärit Santa Ana Homage Malbec, mis maksis 6,89 eurot. «Sobib lõkketoitudega, nagu ribid või karbonaadid. Kuiv, marjane ja mõnusa parkainega,» loetles sommeljee.

Punane vein Santa Ana Homage Malbec (Argentina). / Erik Prozes

Paepargi Maximas oli küll neljast poest kõige väiksem valik, kuid see-eest leidus seal selliste maade veine, mida teised kauplused ei pakkunud. «Nagu näha, on Gruusia osakond suur,» sõnas Markii ja lisas, et kahjuks napib veinide kohta infot. «Siit ei leia peale päritolumaa ja hinna midagi. Algaja veinisõber võib hätta jääda.»

Paepargi Maximast valisime välja punase Prantsusmaalt pärit Ventoux’ veini, mis maksis 5,99 eurot. Sommeljee soovitas selle kõrvale süüa lambaliha ja teisi rasvasemaid toite. «Selline ümar ja pehme, kuid samas piisavalt täidlane,» kirjeldas ta veini maitset.

Punane vein Ventoux (Prantsusmaa). / Erik Prozes

Valitud veinid:

  • Selver: punane vein Durius Tempranillo (Hispaania) 6,99 eurot
  • Rimi: valge vein Faber Riesling Mosel (Saksamaa) 5,99 eurot
  • Prisma: punane vein Santa Ana Homage Malbec (Argentina) 6,89 eurot
  • Maxima: punane vein Ventoux (Prantsusmaa) 5,99 eurot
Tagasi üles