Rõõm kuulda: mootorikütuste kvaliteet Eestis on hea

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kuue aasta jooksul tehtud kontrollide põhjal võib kütuse kvaliteediga enamasti rahule jääda, sest nõuetele mittevastavate kütuste osakaal on olnud kuni kaks korda väiksem võrreldes kümne aasta taguse ajaga.
Viimase kuue aasta jooksul tehtud kontrollide põhjal võib kütuse kvaliteediga enamasti rahule jääda, sest nõuetele mittevastavate kütuste osakaal on olnud kuni kaks korda väiksem võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti mootorikütuste kvaliteet on paranenud alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, on nõuetele mittevastavate kütuste osakaal vähenendu kuni kaks korda.

«Mootorikütuste põlemisest tekkiv saaste mõjutab kõige enam linnade välisõhu kvaliteeti, aga mõjutatud on kõik Eesti paigad,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants. «Seepärast on Euroopa Liidus kehtestatud mootoribensiinile ja diislikütusele miinimumnõuded, mida kõik liikmesriigid on kohustatud jälgima ja ka kontrollima, kas tanklates müüdavad kütused vastavad etteantud nõuetele.»

Igal aastal kontrollib Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ hinnanguliselt 210-240 tanklat ja analüüsib ligi 560 kütuseproovi. Aastatel 2010 ja 2014 tuvastati kõige rohkem mittevastavusi, vastavalt 26 ja 28 rikkumist, samas aastatel 2013 ja 2015 oli kõigest 10 ja 8 rikkumist.

Eelmise aasta kokkuvõtted näitavad, et kvaliteedinõudeid rikuti 13 korral. Peamised rikkumised on seotud oktaaniarvuga, järgnevad aururõhu, väävli-ja mangaanisisalduse normiületused. Üksikute aastate peale on ka teisi rikkumisi esinenud (aromaatsed süsivesinikud, hapnikusisaldus).

Pomerantsi sõnul võib kütuste kvaliteedi langusel võib olla mitmeid põhjuseid. «Esiteks peame arvestama, et Eesti on täielikult sõltuv kütuse impordist ja peamiselt tuleb meie kütus Leedust ja Soomest. See eeldab kütuse transportimist ja kuivõrd Eestis on väga levinud, et kütus vahetab mitmeid kordi omanikku, mis võib tähendada ka seda, et kütus pumbatakse ühest mahutist teise, siis on kütuse kvaliteedi halvenemine igati loogiline. Eriti just selliste ühendite osas, mis on kergesti lenduvad,» selgitas Pomerants.

Ta lisas, et samaaegselt on hea tõdeda, et mõningad kütusemüüjad on hoolsamad ja seetõttu on võimalik tanklatest leida kütuseid, mille kvaliteet on oluliselt parem, kui peaks olema. «Eriti puudutab see oktaaniarvu, sest mootoribensiini 95 asemel võivad tarbijad saada kütust, kus oktaaniarv on tegelikult 96 või natuke rohkem. Ma ei tea, kui palju ja kas üldse on sellise tunnetusega juhte, kes seda positiivset vahet tunnevad. Olgu lihtsalt hea teada,» ütles Pomerants.

Mootorikütuste kvaliteedil on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. See mõjutab mootoritest tulenevaid saasteainete heitkoguseid, mis omakorda avaldab olulist mõju meie õhukvaliteedile. Parema õhukvaliteedi kõrval on oluline tagada ka tarbijatele kvaliteetne mootorikütus, sest keskkonnanõuetele mittevastav kütus võib suurendada mootoritest tuleneva saasteainete eraldumise kogust ning rikkuda mootoreid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles