Kasulik teada: kuidas hallata oma salasõnu ning mitte sattuda häkkeri ohvriks (1)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panthermedia / Andriy Popov

Suur osa küberrünnakuid leiab aset selle tõttu, et kasutajate paroolid on nõrgad, neid on lihtne ära arvata ning see annab pättidele ligipääsu kellegi isiklikele andmetele.

Consumer Reports tarbijaportaal annab nõuandeid, kuidas luua turvalisi salasõnu ning neid sellisena ka hoida.

Pikk ja keerukas salasõna

«Parool123»-tüüpi salasõna on küll kerge meeles pidada, ent niisama lihtne on seda ka ära arvata. Küberkurjategijad proovivad lihtsaid kombinatsioone kõige esimesena. Ideaalis võiks salasõna olla üsna pikk ja keerukas, sisaldades ettearvamatut tähekombinatsiooni ja kokku näiteks 12 tähemärki. Kasuta paroolis nii suur- kui väiketähti, numbreid ja sümboleid. Näiteks niimoodi – MuStKa$$lÄksülEt33. Hea on kasutada fraasi, mis sulle kergesti meelde jääb, kuid vürtsitada seda just tähti ja numbreid kombineerides.

Parooli koostades peaks välistama oma nimevariandid, sünnipäevad (ka laste omad) ning muud isiklikud detailid, mis on kergesti leitavad. Kui häkker plaanib rünnata, siis vaatab ta kindlasti üle sinu Facebooki ja Twitteri kontod, kust püüab leida isiklikke fakte, mis võiks paroolis sisalduda. Lisaks meili ja Facebooki kontole peaks hoolitsema ka teiste nutikate seadmete paroolide eest, olgu selleks nutiteler, lapse mänguasi või isegi moodne asjade interneti külmkapp. Unustada ei saa ka ruuteri parooli, mille jätab suurem osa inimesi muutmata ega oska sellele isegi mõelda. Kui aga kurjategija saab üle võtta sinu koduse interneti, saab ta selle abil veel paljugi ära teha.

Ära taaskasuta

Isegi minimalistist arvutikasutajal on mitmes portaalis konto ja seega ka mitu erinevat parooli. Hea oleks vähemalt, et paroolid oleks võimalikult erinevad ning sa ei võtaks mõne aja möödudes uuesti kasutusse vana parooli. Hulka paroole on küll keeruline hallata, kuid ennegi on ette tulnud küberrünnakuid, mis võtavad üle mitme tuhande inimeste andmed. Seepärast ei taha sa ilmselt, et su meili- ja pangakonto parool oleks sama ning meiliparooli teada saades pääsetaks kohe ligi ka pangaarvele.

Paroole aitab arvutis hallata paroolihaldur, mille kasutamiseks on vaja vaid üht salasõna – programmi sisenemiseks. Kui mõtled selle välja piisavalt keeruka, siis ülejäänud paroolid mõtleb programm sulle ise välja ning peab neid ka turvaliselt meeles.

Kasuta kaheastmelist autentimist

See tähendab, et isikutuvastamiseks on vaja enamat kui vaid parooli sisestamist – näiteks ID-kaardiga sisse logides PIN-koodi. Gmailis toimib aga see süsteem nii, et konto omaniku telefonile saadetakse turvakood. Kaheastmeline tuvastus tagab selle, et kontosse pole nii kerge sisse häkkida ning isiku tuvastamine on turvalisem.

Vaheta salasõnad regulaarselt uute vastu

Mida pikemat aega on parool kasutuses olnud, seda suurem on ka tõenäosus, et see ühel hetkel häkkeri poolt välja nuhitakse. Kui mõni ettevõte avalikustab, et nad on langenud küberrünnaku ohvriks ning paljude kasutajate andmed on lekkinud, siis vaheta kohe enda parool välja. Peaasi on aga see, et turvalisuse eesmärgil tuleks salasõnu sama tihti välja vahetada kui näiteks hambaharja. Kontod, mida sa enam ei kasuta, võid aga jäädavalt sulgeda, et need ohtu ligi ei tõmbaks.

Ära avalikusta liiga palju infot

Sotsiaalmeedia on väga mitmekülgne ning võimaldab leida uusi tutvusi ja suhelda inimestega, kellega on sul sarnased huvid. Olenemata sellest, kui paljudega seal suhtled, peaks siiski piiri pidama oma isikliku info avaldamisega. Isiklikud detailid nagu peresisesed ja rahasse puutuvad asjad, lähedaste tervislikud seisundid, reisiplaanid jm ei peaks kuuluma sinu sotsiaalmeedia kontode avarustesse. Kui tegu on haavatava infoga, on seda kerge sinu vastu ära kasutada inimestel, kes kõike sinu postitatut näevad.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles