Kindlustused: kontrollige, kas leping katab ka üleujutusriski

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on lumine linn.
Pildil on lumine linn. Foto: Liis Treimann

Kindlustusseltside liit soovitab juba sel nädalal üle kontrollida, kas sõlmitud kindlustusleping pakub kaitset lume sulamisega kaasneda võivate kahjude vastu ning olla ka ise valmis kahjude ulatuse vähendamiseks.

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on majaomanikel ja -haldajatel praegu viimane aeg veenduda, kas varakindlustuse leping ikka kehtib ning pakub kindlustuskaitset ka lume ja jää sulamisega seotud riskide vastu.

«Üleujutusest tingitud kahjud hoonetele ja muule varale hüvitab kindlustus vaid siis, kui lepingus on üleujutus kindlustatud riskina nimetatud või kui on sõlmitud koguriski kindlustus,» selgitas Piirsalu. Kui lepingust ei selgu, kas kaitse sulaveest tingitud kahjude vastu on olemas, tuleks pöörduda kindlustuskaitse täpsustamiseks või lisakaitse soetamiseks oma kindlustusseltsi poole, lisas ta.

Piirsalu teatel ei tähenda kindlustuskaitse olemasolu, et kindlustusvõtjal endal puudub üleujutuse korral igasugune vastutus vähendada kahjude ulatust. «Kindlustuse olemus on pakkuda kaitset ootamatu ja ettenägematu sündmuse vastu. Kui veetase ümbruskonnas tõuseb päevast päeva ning sulavee tungimist eramusse võib selle alusel ette näha, siis tuleks ka kindlustusvõtjal endal püüda kahjusid ennetada.»

Kui vesi tõuseb elektriseadmete, elektrikaablite, lülitite või seinakontaktideni, tuleb elektrivool kilbist viivitamatult välja lülitada. Ainult see hoiab ära riski saada veega kokkupuutel eluohtlik elektrilöök. Kui vesi tungib kütte- ja gaasiseadmete ruumidesse, tuleb ka need plahvatusohu vältimiseks välja lülitada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles