Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uued koolitusvõimalused töötajatele ja tööandjatele on uus lehekülg riigi tööturupoliitikas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riigi poolt pakutavatel koolitustel saavad osaleda lisaks töötutele ka töötavad inimesed. | FOTO: Scanpix

Kui siiani on riik tööturuteenusena ümberõppe ja enesetäiendamise võimalust pakkunud peamiselt töötutele, siis alates maist toetatakse teadmiste ning oskuste täiendamisel ka töötavaid inimesi ja seda nii otse kui ka tööandjate kaudu.

Uutel teenustel on positiivne mõju nii neile, kes sellest võimalusest kinni haaravad, kui ühiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp sotsiaalministeeriumi blogipostituses.

Uusi teenuseid välja töötades on silmas peetud, et vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu vajadus tööturul ja majanduse arengus suureneb pidevalt. «Eestis ei ole sellega juba täna kiita,» kirjutab Sepp. «Kvalifitseeritud tööjõu nappust on arengut pärssiva tegurina pidevalt välja toonud meie omad ettevõtjad. Samuti paigutusime Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 2016. aastal kvalifitseeritud tööjõu ja infotehnoloogia-alase tööjõu kättesaadavuse poolest 61 osaleva riigi seas 61. ehk viimasele kohale.»

Pidev teadmiste ja oskuste täiendamine on kujunemas töö lahutamatuks osaks. Uued tehnoloogiad ja majandusharud, nagu ka nendega kaasnev tööelu muutumine, seavad töötajatele uusi nõudmisi. Teadmised ja oskused või nende puudumine mõjutab üha enam inimeste töötamise võimalusi, sissetulekuid ja toimetulekut. «Mida kõrgem haridustase, seda suurem töine sissetulek, kinnitavad arvukad rahvusvahelised uuringud,» märkis Sepp. «See leidis kinnitust ka Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016. aastal tehtud analüüsis, kus vaadeldi kutse- ja kõrghariduse omandanute sissetulekuid. Selgus, et kõrgharitud inimesed teenivad keskharitutest ligi poole enam. Kutsehariduse ja üldharidusega inimeste sissetulekutes olulist vahet ei täheldatud, küll mõjutas järgneva haridustaseme olemasolu seda, kas inimesel üldse õnnestus tööd leida. Selle taustal teame, et suur osa Eesti tööjõust on täna kas põhi- või üldkeskharidusega ning ei oma erialast kutse- või kõrgharidust.»

Uute teenustega toetatakse teadmiste ja oskuste omandamist kasvava tööjõuvajadusega ametitele, kus juba täna töötajaid napib. «See aitab nendes valdkondades leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, suunata inimesi lisaväärtuslikumale tööle ning innustada ettevõtteid tootlikkust kasvatama,» kinnitas Sepp. Sel aastal on toetatavateks valdkondadeks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse, arvestusala, sotsiaaltöö, metalli- ja masinatööstuse, keemia- ja plastitööstuse, energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnas. «Erialade valik põhineb OSKA analüüsidel, mis käsitlevad Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul,» selgitas ta.

Milliseid koolitusi pakutakse, loe täpsemalt sotsiaalministeeriumi blogist.

Tagasi üles