Katse: kas internetis levivad munakoorimisnipid vastavad tõele

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Munakoored arvatakse olevat heaks kaltsiumiallikaks nii inimestele kui köögiviljataimedele.
Munakoored arvatakse olevat heaks kaltsiumiallikaks nii inimestele kui köögiviljataimedele. Foto: Marko Saarm

Internetiavarustes levib mitmeid nippe, kuidas muna keeta, et seda hiljem eriti lihtne koorida oleks. Toiduportaal Food52 võttis paar soovitust ette ja pani proovile.

Nipp nr1: sooda lisamine munakeeduvette. Kui asud mune keetma, soovitatakse liitri vee kohta lisada sellele pool teelusikatäis söögisoodat, mis teeb vee leeliselimaks. See tähendab, et leeliseline vesi lõdvendab muna sisu ja koore ühendust, mis teeb muna koorimise hõlpsamaks. Samas võib sooda lisamine munadele ka kerge kõrvalmaitse anda.

Nipp nr 2: äädika lisamine munakeeduvette. Kuna munakoor on rikkalik mineraalainete kaltsiumi ja karbonaadi poolest, siis lusikatäie äädika lisamine pehmendab samuti koort, mis muutub seejärel hapramaks.

Protsess: viit värsket muna keedeti kolmes potis 12 minuti vältel. Vee kogus oli umbes kaks liitrit ning ühte potti lisati söögisoodat, teise äädikat ja kolmandasse mitte midagi. Kõik munad osteti samast poest samal päeval, ka nende säilivustähtajad kattusid. Munad pandi keetmise järel külma vette, oodati pisut, et need jahtuks ning püüti neid seejärel koorida.

Tulemus: äädikaga keedetud munade koorimine oli üsna lihtne – koored tulid kergesti ning suurte tükkidena ära ning nende külge jäid kohati vaid üksikud väiksed munatükid. Ainuke miinus oli visuaal, sest munakoored nägid välja sellised, nagu oleks neid happega pestud. Ka puhtas vees keedetud mune oli lihtsamast lihtsam koorida, koored tulid hõlpsasti ära ning nende külge ei jäänud munatükke.

Mis puutub aga soodaga keedetud munadesse, siis nende koorimine oli õudusunenägu. Koored tulid maha väga raskelt ning nende külge jäid suured munavalgetükid. Katse järel selgus aga, et soodaga keedetud munad olid nõrgema kuumusega pliidil ning püsisid vaevu keemistemperatuuril. Seepärast tehtid soodaga uus katsetus. Kuumemal pliidil keedeti mune täpselt samamoodi ning uuel katsel koored praktiliselt kukkusid muna küljest ära ehk koorimine õnnestus täielikult. Seega polegi nende nippide näol tegu müütidega.

Vasakult puhtas vees keedetud munad; soodaga keedetud munad (katse 1), äädikaga keefetud munad; soodaga keedetud munad (katse 2). /Foto:
Vasakult puhtas vees keedetud munad; soodaga keedetud munad (katse 1), äädikaga keefetud munad; soodaga keedetud munad (katse 2). /Foto: Foto: Bobbi Lin/Food52
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles