Huvitav teada: kuidas jäätis kogu maailmas populaarseks sai

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäätist süüakse pea igas maailma nurgas.
Jäätist süüakse pea igas maailma nurgas. Foto: Panthermedia/ Wong Sze Fei

Kui Eestis on jäätist toodetud vähem kui sada aastat, siis maailmas ulatub külma maiuse ajalugu lausa Kristuse-eelsesse aega. Jäätis on olnud ka pigem eliidi maiuspala ning tavainimesed on saanud seda nautida märksa vähem.

Jäätise juured ulatuvad aega enne Kristust, kuigi sellest ajast pole teada ühtki jäätise kui sellise leiutajat ega täpsemat ajahetke, kirjutab rahvusvaheline piimatööstuste liit IDFA. On aga teada, et jäätisesarnast magustoitu või jooki on nautinud nii Aleksander Suur, kuningas Saalomon kui ka keiser Nero, ent siis seostati seda pigem lumega, mida maitsestati puuviljade ja mahlaga.

Kui aga Marco Polo naasis 13. sajandi lõpul oma retkelt Kaug-Idast Itaaliasse, tõi ta kaasa retsepti, mis meenutab tänapäevast maiustust nimega šerbett. Ajaloolaste hinnangul töötati Itaalias samast retseptist välja jäätis 16. sajandi jooksul. Itaallastega umbes samal ajal avastasid jäätise ka inglased. Prantsusmaal tutvustati sarnast magustoitu esmakordselt aga 1553. aastal ning seda tegi itaallanna Catherine de Medici, kes sai tollal Prantsusmaa kuninga Henry II naiseks. Siis oli jäätis aga pigem rikaste magustoit ning laiemale tarbijaskonnale sai see kättesaadavaks alles 1660. aastal. Siis sisaldas Euroopas levima hakanud jäätis juba piima, koort, võid ja muna ning oli sarnane tänapäevasele jäätisele.

Ameeriklaste esimesed tõendid jäätisest pärinevad 1744. aastal Marylandi kuberneri William Bladeni külalise kirjutatud kirjast. Esimene jäätisereklaam sai aga avalikuks 1777. aastal ning selle taga oli kondiiter Philip Lenzi, kes lubas oma klientidele jäätist pakkuda peaaegu igapäevaselt. Lisaks näitas tolleaegne raamatupidamine, et president George Washington kulutas 1790. aasta suvel jäätisele ligi 200 dollarit. Järgnevad kümme aastat oli jäätis Ameerikas samuti pigem eliidile kättesaadav maius, kuniks hakkasid tekkima esimesed jäätisekohvikud. Jäätisetootmine hakkas USAs õige pea laiemalt levima ning selle tööstusharu eesotsas oli piimatootja Jacob Fussell, kes avas esimese jäätisetööstuse 1851. aastal Pennsylvanias. Jäätisetootmisele nagu ka teistele tööstusharudele Ameerikas andsid hea tõuke võimalus kasutada auru-, elektri- ja mootorijõudu, mehaanilist jahutust, pakkemasinaid jpm.

Alates 1940ndatest hakkasid Ameerikas kaduma algupärased jäätisekohvikud, sest jäätisemüük supermarketites oli juba väga levinud ning kohvikute järele polnud enam suurt vajadust. Eelmise sajandi lõpul hakkasid aga need taas pead tõstma ja populaarseks muutuma. Täna on need nostalgilised neile, kes mäletavad veel vanu jäätisekohvikuid kui ka uuele jäätisesööjate põlvkonnale.

Eestis sai jäätisetootmine alguse 1934. aastal Evald Rooma käe all. Ta asutas Tartus firma «Eskimo» ning hakkas jäätist valmistama Husqvarna käsimasinaga. Kuna päris alguses külmutusseadmeid ei olnud, kasutati tootmisel jääd, mis seisis 3-4 meetri kõrguse hunnikuna õue peal poole meetri paksuse saepurukihi all. Saepuru hoidis jääd ka suvel suuremast sulamisest. Jäätist pakendati vahvlitorudesse, mida algul osteti kohvikust, hiljem hakati vahvleid ise küpsetama.

Rooma tootis jäätist kokku kümme aastat. Tänased suurtootjad Balbiino ja Premia alustasid jäätisetootmist vastavalt 1996. ja 1956. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles