Postimees MAITSEB: kas Eesti maasikmari eristub võõramaistest?

Turgudele kui ka poodidesse on juba jõudnud kauaoodatud kodumaised maasikad, mille ka koos teiste välismaistega maitsetestis proovile panime.

Kuigi pealinna turgudelt kokku ostetud maasikad olid väliselt suured, punased ja ahvatlevad, siis paraku muutusid need üsna kiirelt pehmeks ja koledaks, kuigi asusime neid serveerima umbes tund aega pärast ostmist. Varajaste maasikate üldmulje võib kokku võtta kui pigem hapuka ja vesise, mida kurtsid paljud proovijad. Maasikaid, mis oleks kõigil ühtviisi suu eriti magusaks teinud ja kiidusõnu pälvinud, paraku meie valikus ei olnud.

Peaaegu võrdselt kiideti Eesti ja Poola maasikaid, mis enamiku maitsjate meelest olid kõige mahlasemad ja magusamad, ent mõni leidis ka, et maitse on veidi hapukas ja vesine. Napilt jäi kahe parima heitluses peale siiski kodumaine Nõmme turult pärit maasikas. Viis maitsjat arvas ka õigesti ära, et tegu on Eesti marjaga, Poola päritolu maasikat peeti kõige tõenäolisemalt hoopis Serbia marjaks, ent neli inimest arvas päritolu ka õigesti ära. Väliselt olid Eesti maasikad aga kõige sarnasemad - suured, tahulised ja helepunased - hoopis Leedu omadega.

Serbiast pärit tumepunased marjad said auväärse kolmanda koha, jäädes Eestist ja Poolast napilt maha. Ka nende puhul meeldis maitsjatele marjade magus, mahe ja mahlane maitse, mõned aga kurtsid imeliku, mullase kõrvalmeki üle.

Nõrgemalt esinesid lähinaabrite Läti ja Leedu maasikad, mida peeti hapukaks ja vesiseks ning mis maitsjatele oluliselt muljet ei avaldanud. Samas viis maitsjat pakkus, et Läti marja puhul on hoopis tegu hapuka Eesti maasikaga, ka Leedu marja puhul pakkus kolm maitsjat selle päritoluks Eestit.