Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Milliseid erialad ja oskused on praegu tööturul eriti hinnas?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Panthermedia / Leo Lintang

Koolilõpetajal on soovitatav eriala valides mõelda sellele, et see haakuks nende huvidega, neil oleks ettekujutus valdkonnast, kus end töötamas näha ning et erialale jätkuks tulevikus piisavalt töötajaid.

Euroopa parlamendi raporti «The future of work in the EU» järgi on 2025. aastaks iganenud pooled praegustest töökohtadest, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Univesitas Tartuensis. OECD 2016. aasta analüüs on lootusrikkam ja väidab, et automatiseerimise tõttu kaob üheksa protsenti töökohtadest OECD liikmesriikides, Eestis aga ainult kuus protsenti.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA viimane analüüs näitab, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada kõrgemat lisaväärtust loovate töötajate arvu. Seda aitavad luua need töötajad, kes pärast kutsealase ettevalmistuse läbimist liiguksid edasi järgmisele haridustasemele. Samas on praegu näiteks ligi pooled puidu- ja mööblitööstuses töötavatest inimestest erialase ettevalmistuseta. Seega on töötajatel suur täiendusõppe vajadus.

Praktilised oskused hinnas

Teise murekohana tõid valdkondade asjatundjad välja, et tasemeõppest oodatakse praktilisemate oskustega, kuid samal ajal n-ö suure pildi nägemise võimega töötajaid.

Olulise suunana ilmnes kasvav vajadus IKT-oskustega asjatundjate järele. 2020. aastaks on tarvis 1,5 korda rohkem IKT asjatundjaid, kes töötaksid kõigil elualadel ning suudaksid tellida ja käigus hoida valdkonna töö tõhustamiseks nutikaid lahendusi.

OSKA arendusjuht Tiia Randma rääkis, et kuna 2020. aastaks vajab Eesti tööturg juurde keskmiselt 1,5 korda rohkem IT-oskustega asjatundjaid ja mitte ainult IT-sektorisse, vaid kogu majandusse, siis tuleb IKT-valdkonnas tõsta tasemeõppe lõpetajate arvu. See ei tähenda aga koolitustellimuse suurendamist, vaid hoopis kooli lõpetamise toetamist. Seda on võimalik teha näiteks töötamist ja õppimist paindlikult ühendades, nii et tööandjad soosiks tudengite töötamist, õppimist ja õppe lõpetamist ning kõrgkoolid töötaksid välja tegevuskava õpingute katkestamise vähendamiseks.

Magistrikraadiga asjatundjaid vähe

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastail viiendiku võrra kasvama, seega võiks haridussüsteem vajaduse katmiseks pakkuda 330 lisafarmatseuti. Ämmaemandaid ja füsioterapeute koolitatakse raporti järgi praegu liiga palju.

Veel selgub, et arvestusala valdkonnas on praegu kutsehariduse tasemel suur raamatupidajate ületootmine, mistõttu antakse haridus- ja teadusministeeriumile soovitus vähendada selles valdkonnas kutsehariduse tasemel koolitustellimust. Samuti ütleb analüüs, et lähiaastatel kaob raamatupidajate töökohti 150–250 kohta aastas. Neid töökohti täidavad praegu valdavalt kõrgharidusega naised, kes on vanemad kui 45 eluaastat. Samal ajal on puudu analüütiliste oskustega magistriharidusega asjatundjatest, kes suudaksid suuremahulisi andmeid analüüsides välja tuua juhtimisotsuste jaoks olulise.

Valik oma oskuste ja huvide järgi

Tartu Ülikooli nõustamiskeskuse juhataja Piia Mäesaar tõdes, et tänased võtmeoskused on ülekantavad erinevates ametites: suhtlemis- ja juhtimisoskused, analüüsi- ja üldistusoskused. Lisaks kasvav virtuaalne koostööoskus, sealhulgas uue meedia kirjaoskus ning infotehnoloogilised oskused, näiteks andmekasutus- ja tõlgendamisoskus.

Mäesaar tõi välja, et tähtsal kohal on ka mõtestamise oskus ehk tähenduse mõistmine ja selle loomine, kriitiline mõtlemisoskus ja üha kasvava teabehulga eristusoskus. Aina rohkem vajatakse ka võõrkeele oskusi ja sügavaid teadmisi kindlas valdkonnas koos oskusega siduda neid teiste valdkondadega.

Mäesaar soovitas, et valiku langetamist tasub hoolikalt kaaluda ja näha enne otsuse vastuvõtmist veidi vaeva. Ameti valikul tuleb eelkõige lähtuda huvist ja sisemisest innustavast põhjusest. Palk on väline mõjujõud, mis võib valikute tegemist mõjutada, ent eelkõige on oluline tegevuse või töö tähendusrikkus ja saadav tasu ei pruugi enam olla esimene valiku mõõdupuu.

Haridus- ja teadusministeerium tellitud uuringus «Eesti kõrgkoolide 2012. aasta vilistlaste uuring» tuli välja, et peamine põhjus erialavalikul oli huvi valdkonna ja eriala vastu. Seda pidas oluliseks või väga oluliseks 96 protsenti vastanutest. Veel toodi välja eneseteostusvõimalusi, kooli ja eriala mainet, oma tugevust vastavas valdkonnas, kooli asukohta ning töökohaga seotud asjaolusid, näiteks head võimalikku palka tulevikus ning töö leidmise lihtsust.

Piia Mäesaar ütles, et alati on hinnas teatud erioskused: midagi, milles ollakse väga hea ja selle hulgas võivad olla nii sügavad tehnilised, ühiskondlikud kui ka korralduslikud erioskused. Ta lisas, et eriala mõiste tähendus teatud valdkondades on ajas muutuv. Seepärast võiks valiku tegemisel tutvuda ka õppekavaga, selle sisu, väljundite ja läbitavate õppeainetega, mis võivad sobida mitmele erialale.

Näiteks ajaloo õppekava lõpetanu võib leida rakendust nii haridus- kui kultuurivaldkonnas muuseumi või arhiivitöötajana, aga ka ajakirjaniku või poliitikuna. Mõelda tasub sellelegi, millises valdkonnas ennast töötamas nähakse, seejärel saab keskenduda meelepärasele alale, eelkirjeldatud näite puhul näiteks kunstiajaloo suunale.

Täistööajaga töö noori ei tõmba

Instar EBC OÜ on ettevõte, mis aitab tööandjatel oma kaubamärki arendada. Eelmisel aastal korraldasid nad tudengite seas uuringu, kus küsisid arvamust tööandjate maine kohta. Raport rõhutas, et tänased 20-aastased tudengid on kümne aasta pärast 30-aastased töötajad, kel tööstaaži pea kümme aastat ning tööandjad ei tohiks seda unustada.

Selgus, et 42 protsenti tudengitest soovib tööle asuda kohe pärast kooli lõppu, 54 protsenti soovib tööle asuda kooli ajal, neli protsenti pärast kooli lõpetamist ja aastast puhkamist. Tähelepanu äratas punkt, kus uuriti, kas noored soovivad töötada täiskohaga või osalise koormusega. 79 protsenti vastanutest soovib töötada osalise ajaga ja ainult 21 protsenti  täiskohaga.

Noored tõid ka välja, et nende jaoks on töökoha valikul olulisim see, et töö oleks huvitav ja arendav. Selle tõid välja 87 protsenti vastanutest. 85 protsendi jaoks on oluline, et ettevõte kohtleb oma töötajaid võrdselt ja ausalt. Peale selle on olulised ettevõtte hea sisekliima ja suhted ülemuste ning töökaaslastega.

Tagasi üles