Riigikohus: palgakärpega mittenõustumine ei saa olla koondamise aluseks
11. aprill 2011, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis oma hiljutises otsuses ühe Kuressaare lasteaia kasvataja koondamisega seotud kohtuasjas, et kui töö maht ei vähene ja asutuse tööd ei korraldata ümber, siis pole ka palga vähendamine seaduslik ja sel põhjusel ei saa kedagi koondada.
Pikaleveninud kohtuvaidlus algas sellest, et 2009. aasta märtsis hakkas tööandja avaldama lasteaia töötajatele survet töölepingu muutmiseks selliselt, et nende palk väheneb, aga töö maht jääb endiseks. Mõne aja pärast teatas ettevõtte juht töötasu vähendamisest 18 protsendi võrra tagasiulatuvalt alates sama aasta aprillist.
Koondamisteates märgiti, et Kuressaare linnavolikogu määrusega kärbiti linna allasutuste palgafondi 18 protsenti, mis muudab võimatuks töölepingu jätkamise samadel palgatingimustel. Töötaja, kes selle ettepanekuga ei nõustunud, koondati, ja ta alustas pikka kohtuteed.
Esimese astme kohus andis õiguse tööandjale, kuid ringkonnakohus asus vastupidisele seisukohale, leides, et tööandjal ei olnud vajadust hagejat koondada ja luges vaidlusaluse töölepingu mittelõppenuks.
Koondamise tunnistas ebaseaduslikuks ka riigikohtu tsiviilkolleegium: «Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et töötaja keeldumine töölepingus kokkulepitud tingimuste (sh palgatingimuste) muutmisest ei ole käsitatav koondamissituatsioonina, mis annab aluse töölepingu lõpetamiseks. Mis tahes töölepingu tingimuste muutmine ei tähenda veel töö lõppemist kokkulepitud tingimustel.»