Eesti tarbijakaitse varjatud hinnatõusu sekkuda ei taha
13. aprill 2011, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed tootjad on viimasel ajal läinud seda teed, et jätavad küll toote hinna samaks, kuid vähendavad sisu, ent tarbijakaitseamet inimeste eksitamise ja varjatud hinnatõusu vastu sekkumisvõimalust ei näe.
Tarbijale harjumuspärase 200 grammise võipaki asemel leiab juba pikemat aega poelettidelt pigem 175 grammise ning hapukoor on 500 grammise paki asemel mitme tootja puhul 400 grammistes, kirjutas ERR uudised. Sama lugu on ka näiteks mitmete topsijogurtitega.
Tootja lähtub siinkohal loogikast, et tarbijale on psühholoogiliselt kergem leppida sama hinna juures vähenenud kogustega kuivõrd toorme ning muudest kuludest tingitud hinnatõusuga, samas ei pruugi tarbija seda aga tähele panna.
Hanna Turetski tarbijakaitseametist rääkis ERR-i uudisteportaalile, et tootjal on õigus ise määrata, millises pakendis ta oma toodet müüb, ja müüjal on õigus määrata, millise hinnaga ta tooteid müüb: «Oluline on see, et pakendi peal on kirjas kaal ning eestikeelne märgistus.» Ühtegi õigusakti, mis võimaldaks sellist skeemitamist reguleerida, pole.
Näiteks Saksamaal hoiatab tarbijakaitse inimesi sarnaste skeemide ja nn petupakendite eest. Ettevõtted argumenteerivad, et petupakenditeks ei tohiks neid kutsuda, kuna tarbijad ju näevad, palju pakend sisaldab ning saavad neid ka konkureerivate toodetega võrrelda.
Hamburgi tarbijakaitse on aga teist meelt, leides, et tootjad ja kaupmehed tahavad nii inflatsiooni kui ka kõrgemaid toorainehindu tarbijate eest väiksemate pakenditega peita, tarbija tahab aga läbipaistvust.