Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pikk versus lühike töönädal: kumb teeb õnnelikumaks?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lühemad tööpäevad on rohkem levinud rahvusvahelistes ettevõtetes. | FOTO: Panthermedia / Monkeybusiness Images

Lühendatud tööpäevade kasuks otsustanud riikide nimekiri kasvab pidevalt ning üleilmselt lähevad nii riigihaiglad kui eraettevõtted üle vähendatud töötundidele, et teha töötajaid rahulolevamaks.

Tänapäeval saame üha enam rääkida 40-tunniste töönädalate kõrval koguni neljatunnistest tööpäevadest, kirjutab CV.ee blogis Marita Haho. Lühemad tööpäevad ja -nädalad tekitavad aga vastakaid arvamusi: kas töötaja produktiivsuse garanteerivad pikad või lühemad tööpäevad? Miks võiks ettevõte otsustada lühema tööpäeva kasuks, kui see toob omakorda kaasa uusi riske?

Lühikeste tööpäevade edetabeli tipus hiilgab Rootsi, kelle kõrval säravad ka Saksamaa ning Holland. Seal on selgelt otsustatud lühendada tööpäeva pikkust, mistõttu saab nende riikide puhul rääkida vähem kui 40-tunnistest töönädalatest. Esmapilgul võib tekkida küsimus, kuidas mahutada senised töökohustused, mis on niigi standardse tööaja sees ajahädas, kaks korda lühema tööaja sisse.

Millele mõelda, enne kui rakendada ettevõttes lühemaid tööpäevi?

1. Tunde töötegemiseks on küll vähem, ent kui palju üks töötaja kaheksatunnise või ka pikema tööpäeva jooksul päriselt töölainel on? Arvesta tööpäevast maha iga minut, mille oled veetnud lühemal või pikemal pausil ning need hetked, mil sa pole tööle täielikult keskendunud. Nii võib kaheksast tunnist jäädagi alles näiteks kuus.

2. Lühem tööpäev aitab töötajal keskenduda töövälisele elule, olla tasakaalukas ning tegeleda oma tervise ja hobidega. Mida rahulolevam töötaja on, seda tõenäolisem on ka see, et järgmisel tööpäeval on võimalik lühema aja sees vajalikud tööülesanded ära teha.

3. Vähesemad töötunnid võivad aga suurendada töötaja stressitaset. Nii võib tekkida vajadus viia tööd koju, mistõttu lühemad päevad ei õigusta ennast. Asjakohane on aga tähelepanek, et sageli on töötaja harjunud tööd koju viima ka pärast tavalist kaheksatunnist või koguni pikemat tööpäeva.

4. Inimesi saab liigitada öökullideks ehk õhtuinimesteks ning lõokesteks, kes on hommikuinimesed. Seetõttu on inimestel erinevad kellaajad, mil ollakse rohkem produktiivsed. Seega peaks tööandja arvesse võtma, et võibolla algab mõne töötaja produktiivsuse tipphetk siis, kui tööpäev hakkab juba lõppema.

Vastukaaluks 50-tunnised või pikemadki töönädalad

Niisamuti ei puudu ka pikemate ja intensiivsete tööpäevade austajaid - näiteks Mehhikos ja Costa Ricas on maailma riikide arvestuses ühed pikemad töönädalad. Eestitki on korduvalt pikimate tööpäevadega riikide esiliigasse paigutatud. Samas kui võtta arvesse seda, et tihtipeale seostatakse pikkade tööpäevade ja -nädalatega töötajate õnnelikkust ja rahulolu, siis Costa Rica elanikkonda peetakse üheks õnnelikumaks rahvaks maailmas.

Pika töönädala juures ei saa aga unustada läbipõlemise ohtu. Üle 50-tunnised töönädalad on pikemas perspektiivis selge ohumärk tervisele, sealhulgas südametööle. Seejuures tasub tööandjal mõelda ületundide võimaldamisele töötajatele ning panustada mitte vaid tänasele, vaid ka ettevõtte tulevikule ja rahulolevatele töötajatele. Kui mõnikord tekib ka pika tööpäeva puhul süütunne pikale veninud lõunapausi tõttu, siis lühema tööpäeva puhul saab töötaja osavamalt oma tööväliseid tegevusi planeerida ning fokusseerida tööpäeva kestel vaid tööle. Nii töötaja kui tööandja rollis tasub ka läbi mõelda, kas saadav tasu ning ettevõtte pakutavad hüved on intensiivsete ja pikkade töötundidega tasakaalus.

Kokkuvõtteks on head ja vead nii lühikeste kui ka intensiivselt pikkade tööpäevade juures. Alati on tööandjal võimalik olla paindlik ning sõltuvalt töö iseloomust kombineerida näiteks kodukontori võimalust ja pikemaid tööpäevi. Kui töö juures viibimine on töö iseloomust tingituna möödapääsmatu, siis tasub kaaluda lühemaid tööpäevi. Üleminek lühematele tööpäevadele vajab harjumist, ent muutus ei pea olema radikaalne. Esialgu võib teha ka reegli, et näiteks esmaspäevad ja reeded on lühemad tööpäevad. Tööandjale on peamiseks soovituseks kuulata enda töötajaid ja vastavalt tiimina tegutseda.

Tagasi üles