Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Soome marjule? Marjakorjajate palkade vahel haigutavad suured erinevused

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Panthermedia / Leung Cho Pan

Soome metsad ja marjakasvatused pakuvad välismaalastele võimalust teenida seinast seina tasu – metsa marjule tulnud taimaalased saavad üldjuhul kesisemat palka kui korilased marjaistandustes.

Soomes korjatakse ja müüakse rohkesti maasikaid, mustikaid ja murakaid, kirjutab Yle uudisteportaal. Marjakorjamise eest võib töötasu olla aga väga erinev, nimelt võib maasikakorjaja teenida kuni poole suuremat tunnipalka kui see, kes käib metsas marju noppimas.

Soome ettevõtted on alates 2005. aastast toimetanud siia Taist pärit töötajaid, keda saadetakse metsadesse mustikaid, murakaid ja pohli korjama. Seaduslikus mõttes peetakse neid pigem FIEdeks kui tavatöötajateks. Migrantidest ajutistel töötajatel tuleb maksta kinni oma kulud ning nende palk sõltub põhiliselt sellest, kui suure marjasaagi nad metsadest ja rabadest kokku korjavad ja kui palju töötada jaksavad. Nimelt on Soomes igaüheõigusega lubatud marju korjata mis tahes metsadest, sealhulgas eraomandis metsadest. Töötajad Taist tulevad Soome kaheks-kolmeks kuuks ning müüvad korjatud marjad maha, lootes nende eest mingisugustki kasumit saada.

Kõige edukamad Tai marjakorjajad võivad Soomes 70 päevaga teenida ligi 5000 eurot. Marjulised, kel läheb kehvemini, võivad omadega jääda isegi mitmesaja euroga miinusesse. Yle uudisteportaal arvutas välja migrantide umbkaudse tunnipalga, mis jääb sõltuvalt marjade saagikusest viie kuni maksimaalselt seitsme euro kanti. Arvutuses võeti aluseks töötajate ligikaudne kogupalk ning arvestati sellest maha transpordi, vajalike vahendite, metsas veedetud aja ja muud kulud. Võrdluseks saab koristaja Soomes keskmiselt kümneeurost tunnipalka.

2014. aastal tehtud tööhõiveministeeriumi aruande kohaselt töötab marjakorjaja koos pausidega umbes 15 tundi päevas. Ettevõtted väidavad täna, et tööaeg on siiski lühem, koos puhkepausidega kokku 12 tundi. Aruande koostanud Markku Wallini sõnul on soovitatav ka metsamarjulistele teha tööleping ning pakkuda neile kindlat sissetulekut, mis ei sõltuks otseselt vaid nende korjatud saagist. See aitaks vältida marjakorjajate suuri palgaerinevusi, kuid seda ettepanekut ei ole seni praktikas rakendatud. Ettevõtjad aga pigem pelgavad, et seda tehes jääks marjulised laisaks ning veedaks aega rohkem metsas seigeldes ja lõõgastudes.

Kuna mitmed Tai marjulised jäävad seega Soomes käies miinusesse ning asjaolud ei näi paranevat, on ka Tai valitsus inimesi isegi hoiatanud, et see raha ei ole väärt Soome sõitmist. Ka Kiantama marjakasvatuse esindaja Vernu Vasula ütles Yle-le, et paljud taimaalastest korjajad on keeldunud edaspidi Soome tulemisest.

Soomlased värbavad rohkelt maasikakorjajaid ka Ukrainast ja Venemaalt, kellele pakutakse aga kindlat tunnipalka. See jääb enamasti kaheksa euro juurde, kuid erinevad lisatasud võivad palga kergitada 11 euroni tunnis. Tööaeg on maasikakorjajatel 40 tundi nädalas ja ületunnitöö on tasustatav, seega on eelkõige maasikakasvatustes välistööjõule paremad tingimused kui neil, kes saadetakse metsa marjule. Siseministeeriumi ametnik Harri Sivula lisas, et kuna taimaalased tulevad Soome marjule vabatahtlikult, siis pole tegu ka otseselt suure probleemiga, mis vajaks valitsuse sekkumist.

Tagasi üles