Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestis levinumad mee petuskeemid ja nipid, kuidas kontrollida mee ehtsust

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Võltsmee päris meest eristamine on keeruline, kuid siiski leidub nippe, mis võivad tõe välja selgitamisele kaasa aidata.

«Visuaalselt on võltsmett päris meest eristada üsna keerukas, see eeldaks siiski teatud kogemust,» rääkis metsmesinik Ülo Lippa. Mesinike koolitaja ja nõustaja Maire Valtin märkis, et õige mee saamiseks oleks kindlam osta lihtsalt Eesti toodangut. «Eestis on veel looduslikke niite, rahvusparke, raiesmikke, kust saab head, kvaliteetset mett,» lausus ta.

Mee ehtsuse kontrollimiseks on mitmeid viise, kuid mitte kõik rahvasuus levinud nipid ei vasta alati tõele. Mesiniku sõnul kontrollitakse mee ehtsust näiteks lusikal olevat mett aeglaselt ümber pikitelje keerutades. Valminud mesi ei tohiks maha tilkuda. Paraku ei anna see katse aga mehe sõnul väga kindlaid tulemusi, sest mee viskoossus sõltub tugevalt temperatuurist.

Samuti on püütud mee kvaliteeti määrata vanade tindipliiatsite abil - kui värv läheb laiali, on tegemist suhkrumeega ja kui ei lähe, siis päris meega. Tegemist on Lippa sõnul jällegi väärarusaamaga. Tindipliiatsi kemikaalid reageerivad niiskusele, mitte suhkrule ja kontrollitava eliksiiri madala niiskusesisalduse korral õiget vastust ei saa.

Kõige lihtsam viis mee testimiseks on lusikatäie mee valamine jahedasse vette. «Kui see jääb tassi põhja hunnikusse, on tegemist õige meega, võltsitud ehk suhkrumesi valgub aga pigem laiali,» selgitas Ülo.

Maire Valtini sõnul hakkab hea mesi kurgus kipitama, kui teelusikaga limpsida või ajab köhatama. Mee tõelist kvaliteeti näitab tema sõnul aga ainult laboratooriumi analüüs.

Naine toob välja ka väärarusaama, mille tõttu tarbijad ekslikult päris mett võltsmeeks peavad. Nimelt ajavad inimesed mees sisalduvaid lillenektarist tulnud kristalle sassi tavalise suhkruga ja arvavad, et seetõttu on tegu võltsmeega.

«Mesi peabki kristalliseeruma, siis on õige mesi. Kui rahvas saaks nii targaks, et hakkaks ostma kristalliseerunud mett, saaksid nad tõesti hea kauba,» lausus naine.

Rääkides mee petuskeemidest ei oska Valtin ühtegi neist välja tuua, kuid Lippa sõnul on peamiseks pettuseks eelmisel aastal müümata jäänud mee pakkumine värske pähe. Tegelikkuses ostja küll tema arvates petta ei saa, sest heades tingimustes hoiustatud meega ei juhtu aasta-paari vältel mitte midagi. Nii on tegu pigem klientide psühholoogial põhineva luiskamisega.

Teine levinud võte on mehe sõnul mee väga täpne liigitamine. Näiteks võib pea igal aastal turgudelt leida pärnaõiemett. «Arvestades aga asjaolu, et pärn igal aastal mett ei anna, pealegi on Eestis vaid üksikud kohad, kus piisavalt suur hulk pärnasid kasvab, et eristamist võimaldada, on mõnede mesinike iga-aastane liigimee müük enam kui küsitav,» kirjeldas Ülo Lippa.

Tagasi üles