Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Poodnikud: nutikassade tõttu ükski müüja tööd kaotanud pole ega kaota ka!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Iseteeninduskassade arv on viimaste aastate jooksul jõudsalt kasvanud, inimesed on kassad omaks võtnud ning nende võidukäik jätkub – peaaegu kõik suuremad toidupoeketid plaanivad nutikassade arvu suurendada, sealjuures müüjate arvu vähendamata.

«Tulevikus kindlasti müüjate arv ei vähene, küll aga suureneb nutikassade arv,» heitis Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido valgust poe tulevikuplaanidele, millega nõustusid ka enamik teiste poodide esindajaid.

Prisma Peremarketite personalijuhi Miia Rohtmetsa sõnul muutub iseteeninduskassade tõttu lihtsalt müüjate töö iseloom ning inimesi vajatakse jätkuvalt. «Iseteeninduskassad ei saa hakkama päris ilma abita, ka seal on vaja kliente assisteerida ja süsteemil niinimetatult silma peal hoida,» selgitas ta.

Ka Rimi pressiesindaja Katrin Bats sõnas, et kassatööst vabanev tööjõud leiab kauplustes rakendust iseteeninduskassades või saaliteeninduses. «Iseteeninduskassade kasutusele võtmine pole otseselt tööjõuprobleemile lahendus. See tähendab, et kauplused, kus iseteeninduskassad on kasutusel, ei saa selle tõttu töötajate arvu koomale tõmmata. Pigem on praegu jaekaubanduses jätkuvalt suur tööjõu probleem. Nii on ka Rimis hetkel ligikaudu sada vaba töökohta.»

«Iseteeninduskassade mõte ei ole leevendada tööjõu probleemi, vaid on puhtalt teeninduse kiiruse küsimus,» selgitas Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik nutikassade vajadust.

Maxima kommunikatsioonispetsialist Katja Ljubobratets väitis aga vastupidist ja ütles, et iseteeninduskassad on olnud suureks abiks tööjõupuuduse leevendamisel. «Kassades on klientide teenindamiseks vaja senisest vähem töötajaid ja kogu meeskonnal on võimalik teha rohkem tööd müügisaalis,» lausus ta.

Poodide esindajate sõnul pole nutikassade kasutuselevõtu tõttu siiamaani ükski müüja tööd kaotanud ning tööjõu voolavus pole võrreldes varasemaga märkimisväärselt muutunud. Rimis, Selveris ja Maximas on see viimastel aastatel vähenenud. Ljubobratetsi sõnul on tööjõuvoolavuse vähenemisele kaasa aidanud just nimelt nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutamine. «Mida kergem on inimestel oma tööülesandeid täita, seda püsivamalt nad ka töötavad,» selgitas ta.

Kui üldine trend on nutikassade osakaalu suurendamine, siis päris kõik poed trendiga kaasa ei ole läinud. «Olgugi, et iseteeninduskassad koguvad klientide seas järjest enam populaarsust, ei ole me siiani PartnerEkspress kassade osakaalu suurendanud,» rääkis Kaubamaja toidukaubanduse juht Kadri Aguraiuja, tulevikuplaane mainimata jättes.

Müüjate palganumbritest keegi peale Prisma rääkida ei soovinud. «Müüjate palk erineb ja sõltub nii töötaja kogemusest kui ka spetsiifilisematest ülesannetest,» jäi Miido palgaküsimustes napisõnaliseks. «Juba aastaid on kõigil ametikohtadel ette nähtud alampalgast suurem töötasu ja kaupluste töötajate keskmine töötasu on igati võrreldav Eesti jaeturu keskmisega,» kommenteeris Katja Ljubobratets Maxima palgasüsteemi.

Rohtsalu kergitas aga saladusteloori ning selgitas, et Prisma Peremarketites saab töötaja ise oskuste arendamisega mõjutada oma palga suurust. Müüjate keskmine brutopalk on sõltuvalt oskustasemest 588–709 eurot kuus, millele lisanduvad lisatasud õhtuste ja nädalavahetusel tehtud töötundide eest.

Tagasi üles