Ajutistel kõrgtöödel ohutusnõuete eiramine võib lõppeda traagiliselt
11. august 2017, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/08/11/6980693t1h97c1.jpg)
Kõrgetel ehituskonstruktsioonidel töötades turvarakmetest alati ei piisa, vaid minimaalseks tuleks teha igasugune kukkumisoht.
Tööelu portaali rubriigis «Juhtunud, kuid võinuks juhtumata jääda» võetakse luubi alla üks reaalselt juhtunud tööõnnetus, mida analüüsib tööinspektsiooni spetsialist ning juhib tähelepanu sellele, mida saab tööohutuse seisukohast ette võtta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida.
Mis juhtus
38-aastane Viktor (nimi muudetud) oli ehitusettevõttes töötanud veidi üle kolme nädala. Töö hõlmas ehitusplatsil abistavaid tegevusi, sealhulgas koristus- ja puhastustööde tegemist. Ühel tööpäeva pärastlõunal alustas ta senistest kohustustest sootuks erinevat tööd. Ülesandeks tehti värvimistööd viie meetri kõrgusel võlviga klaasfassaadi konstruktsioonidel. Värvimisel liikus Viktor kitsal metallkonstruktsioonil, kaotas tasakaalu ning kukkus kõrgelt põrandale. Kohale kutsuti kiirabi, kes toimetas kannatanu haiglasse. Tal tuvastati mitmed luumurrud ning siseelundite vigastused.
Miks juhtus
Kuigi töötajal olid kinnitussüsteemidega turvarakmed ning talle oli korraldatud nende kasutamise väljaõpe, ei pidanud Viktor nende kasutamist vajalikuks. Ajutistel kõrgtöödel võib ohutusnõuete eiramine aga lõppeda raskete tagajärgedega või surmaga, mistõttu peab ka tööandja hoolsamalt kontrollima nõuete järgimist. Iseseisvale tööle lubatakse töötaja alles siis, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning oskab neid praktikas rakendada. Seni lihtsamate töödega suurepäraselt toime tulnud töötaja ei pruugi ohtlike tööde puhul ohutusnõudeid korrektselt täita. Seepärast tasub ta ohtlikele töödele suunata koos ohutusnõudeid täitva kogenud töötajaga.
Liikumine mööda kitsast metallkonstruktsiooni ei ole ohutu tegevus ning inimene väsib seda tehes kiiresti. Tõenäosus libastuda või konstruktsioonist mööda astuda on suur. Ehitusettevõtjal tuleb eelistada turvarakmetest kindlamaid meetmeid. Töötamiskohale oleks pidanud paigaldama kaitsepiiretega töölava või tellingu, mille sihipärasel kasutamisel on kukkumisoht minimaalne. Sellisel juhul ei oleks ohutusrakmete mittekasutamisel ilmselt õnnetust juhtunud. Esmapilgul töölava või tellingute paigaldamata jätmisega kokkuhoitud tööaeg ja nende rendikulud ei ületa kulusid, mis kaasnevad tööandjale toimunud tööõnnetusega.