Kas teadsid? Nutitelefon võib olla WC-potist räpasemgi

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui toidupoes puutuda paljusid asju ning seejärel nutitelefoni, jääb viimasele külge hulk kätelt pärit baktereid.
Kui toidupoes puutuda paljusid asju ning seejärel nutitelefoni, jääb viimasele külge hulk kätelt pärit baktereid. Foto: Panthermedia / Wavebreakmedia ltd

Suur osa inimesi vaatab oma nutitelefoni vähemalt paar korda tunnis, olgu ta samal ajal siis tänaval, bussis, tööl või poes. Iga kord, kui telefoni kätte võtad või sellega räägid, lendub selle pinnale ka hulk baktereid.

Kurb, aga tõsi on see, et tänu pidevale kokkupuutele inimese kätelt tulnud bakteritega võib telefon saada päeva jooksul sama räpaseks kui tualettpott, vahendab Business Insider. Ukselingid, toidupood, bussiistmed, autorool, käekott - kõigilt neilt sagedasti puudutavatelt asjadelt või kohtadelt pärit bakterid jäävad aga kätele ning liiguvad sealt edasi telefoniekraanile. Palja silmaga vaadates nutitelefoni mustus aga niivõrd silma ei paista, mistõttu ka puhastatakse telefone pigem harva, samas kui WC-d seevastu küüritakse regulaarselt.

Kuigi suurem osa telefoniekraanil elutsevatest bakteritest ei tee inimest küll haigeks, pole need ka täiesti kahjutud. Uuringute ja analüüsidega on telefonidelt leitud näiteks kolibakteri, streptokoki ja MRSA superbakteri olemasolu. Kuigi ohtralt baktereid leidub ka näiteks nõudepesušvammil, linadel ja käterätikutel, siis kuna need on meie endi omad, ei tee neid ka meid enamasti haigeks. Keegi polegi ju harjunud pärast käteräti või telefoni kasutamist veel uuesti käsi pesema. Küll pole välistatud see, et külmetunud sõbra telefoni kasutades saad sealt ise pisiku külge või vastupidi.

Mikrofiibrist lapiga pühkimine eemaldab telefonilt küll tolmu, ent mitte kõiki baktereid, mistõttu ainuüksi sellest ei piisa. Et nutitelefon ei saaks bakteritele meeliskeskkonnaks või isegi võimalikuks haigusetekitajaks, tuleks seda kord päevas desinfitseeriva vahendi, näiteks spetsiaalse salvrätikuga puhastada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles