Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Koolikotti valides ei tohi lapse tahtmisega kaasa minna

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kuigi koolijütsidel löövad ranitsatel tuttavaid multikakangelasi märgates silmad särama, tasub ekspertide sõnul enne lapse soovidele järele andmist ka koolikoti ergonoomilisust ja praktilisust arvesse võtta.

Postimehe tarbijatoimetus kohtus Kristiine keskuses Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeudi ja koolitaja Katre Lust-Mardna, Tallinna Rahumäe põhikooli õpetaja Erika Tafenau ja Audentese erakooli klassijuhataja Kertu Teraga, et üheskoos välja selgitada, millele tasuks koolikoti valimisel kõige enam tähelepanu pöörata.

«Ei tohi lapse tahtmisega kaasa minna, kui kotil on väga ilusad pildid, aga sealjuures on see ilma igasuguse toestuseta,» manitses Lust-Mardna alustuseks.

Tafenau ja Tera lisasid omalt poolt, et kuna koolikott tähendab üldiselt suuremat rahalist investeeringut, võiks valida sellise koti, mida laps oleks nõus paar aastat kandma. Seega võib praegu populaarse animategelasega koolikott võsukesele järgmisel aastal juba vastumeelne tunduda. «Liblikad on aga ajatud,» tõi Tafenau liblika motiividega seljakotile viidates näite.

Hindade teemal jätkates nõustusid naised, et koolikottide krõbedad hinnad, mis algavad paarikümnest eurost ja lõppevad paarisaja juures, võivad lapsevanemad algul ära hirmutada, kuid kvaliteetne ja kallim koolikott on mugavam ning peab üldiselt ka kauem vastu. Seetõttu ei tulegi lõppkokkuvõttes hinnavahe odavama kotiga võrreldes nii suur. Samuti tasub kotte vaatamas käia mitmes poes, sest avastasime juba meie külastuskäigu ajal, et ühe ja sama seljakoti hind võib kauplustes pea paarikümne euro võrra erineda.

Tähele tuleks panna, et kotid, mille hinnavahe on näiteks 70 eurot, võivad välimuselt üsna sarnased välja näha. «Kuid materjali katsudes ja õlarihmu uurides näeme, et kui kallimal kotil on need ilusti polsterdatud, siis odavama toote puhul hakkavad need last soonima,» selgitas Lust-Mardna. Tera juhtis ka tähelepanu, et soodsam kott oli jõudnud juba poes narmendama hakata.

Kõneldes laste tervisest, pani füsioterapeut vanematele südamele, et ranitsa ostmiseks tasub ega võtta. «Ei ole olemas ideaalset kotti ning alati tuleb laps ranitsaostule kaasa võtta,» rääkis Lust-Mardna. Ta lisas, et nii mõnigi vanem on otsustanud ranitsa tellida internetist, sealjuures arvestamata, et kui toode käes, võib selguda, et see käib näiteks lapsele liialt tuharatele või tuleb üle õlgade maha.

«Seljakott peab olema hästi keskselja peal, muidu hakkab see alaselga koormama ning muudab rühi halvemaks,» selgitas naine. Lust-Mardna sõnul võiksid vanemad juba poes julgelt koti rihmasid reguleerida ja katsetada, et näha, kuidas ranits lapse seljas istub. Samuti ei tule füsioterapeudi sõnul kõiki asju ühte kotti toppida, selle asemel võiks koormust jaotada. «Näiteks spordikoti võib võtta kätte,» selgitas ta.

Õpetajad lisasid oma vaatenurgast, et hea koolikott mahutab ära ka A4 formaadis õppevahendid ning sellel on piisavalt sahtleid, et laps saaks kõik asjad süstemaatiliselt ära paigutada. Samas manitses Lust-Mardna, et kui väljas on väga palju sahtleid, võib tekkida olukord, kus raskus läheb seljast koos kotiga eemale. «Raskus peab olema võimalikult keha lähedal,» selgitas naine.

Tafenau rõhutas, et kotil võiks olla ka eraldi joogipudeli tasku. «Meil on ette tulnud olukordi, kus laps pole pudeli korki piisavalt korralikult kinni keeranud ja hiljem on kogu kott märg,» tõi naine näite elust.

Lisaks võiks õpetajate sõnul kotil olla helkurriba, nii pimedas liikudes oleks laps nähtav, ning oluline on ka vastupidav materjal, sest koolikotid saavad palju vett ja vilet – näiteks loobivad lapsed neid mänguhoos.

Kuigi levib arusaam, et raske koolikott on paratamatus, saavad naiste sõnul nii lapsed ise kui ka nende vanemad koolikoti kergendamiseks palju ära teha. Nii on laste koolikotid õpetajate sõnul väga erineva raskusega, sest mõni laps kannab kõikide tundide asju iga päev koolis kaasas, samal ajal kui teised võtavad kaasa vaid selleks päevaks vajaliku.

«Lastel on see hirm, et neil jäävad kõik asjad kogu aeg koju,» selgitas Tera. «Ma olen lastele isegi öelnud, et ärge kandke palun kõiki õpikuid kaasas,» nõustus ka Tafenau. Õpetajate sõnul teeb laste elu lihtsamaks ka see, et paljudes koolides on olemas nii kapid kui ka sahtlid, kus õpilased saavad oma asju hoiustada. Samuti on nende sõnul aina rohkem õppevahendeid veebis kättesaadavad. «Inglise keele kodutöid teevad õpilased meil juba internetis,» tõi Tera näite, kuidas ka algklassid on e-süsteemid omaks võtnud.

Samuti võiksid vanemad ekspertide sõnul vahepeal ise koolilapse kotti tühjendada. «Lapsed ei pane vahel isegi hästi tähele, mis nad seal kaasas kannavad ja mis koti põhja on jäänud,» märkis Lust-Mardna.

Erinevaid poode külastades hakkas silma, et seljakottidele on ka palju teisigi huvitavaid alternatiive, nii märkasime näiteks ratastel koolikotte ja lastele mõeldud õlakotte. Tera sõnul aga lastele ratastel kotid ei meeldi ning nad kannavad neid ikkagi seljas. Samuti ei soovita Lust-Mardna koolikotiks valida ka õlakotti. «Õlakott on out,» ütles naine konkreetselt.

Seega võiksid algklasside vanemad lastele kotti soetades eelistada ikkagi korralikke ranitsaid, mille kasuks räägib ka üleüldine trend. «Füsioterapeudina ma väga rõõmustan, et seljakotid on praegu nii populaarsed, isegi naiste käekotid on nendega asendunud,» lausus Lust-Mardna entusiastlikult. Õpetajate sõnul kannavad isegi vanemate klasside õpilased hea meelega mugavaid seljakotte.

Tagasi üles