Puust ja punaseks: milliseid toite säilitada sügavkülmikus

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toite tuleb planeerida ja säilitada süsteemselt.
Toite tuleb planeerida ja säilitada süsteemselt. Foto: Panthermedia / Andriy Popov

Suures peres võib juhtuda, et külmkapi nurka ununeb mõni toiduaine ning läheb hallitama. Pole välistatud ka see, et leiad sügavkülmast toote, mida enam tuvastada pole võimalik.

Toiduraiskamise põhjuseks ongi eelkõige see, et külmkapi sisu pole korralikult organiseeritud, kirjutab Tarbi toitu targalt. Inimesed arvavad, et mäletavad, mis on fooliumisse mähitud või säilituskarpi pakitud, kuid tegelikult näevad toidud külmutatuna üsna sarnased välja. Parem on kasutada läbipaistvaid sügavkülmakotte ning markerit, et külmutatu märgistada. Lisaks veel mõned soovitused, mida ja kuidas sügavkülmutada, et vältida toiduraiskamist:

Külmuta julgelt. Külmutada saab paljusid toite, sealhulgas liha, mitmeid juuste, puu- ja juurvilju, mereande ja isegi piimatooteid. Toorjuust ja toidukoor võivad küll külmutamisel veidi konsistentsi muuta, kuid see pole tervisele kuidagi kahjulik. Kui võtad need sügavkülmast välja, tarbi neid 24 tunni jooksul ning ära uuesti külmuta.

Tee ettevalmistusi. On küll lihtne toit sügavkülmikusse visata otse pakendis, kuid see raskendab edaspidiseid toimetusi. Kui tead, et sügavkülmast välja võttes ei tarvita sa näiteks kogu pakki liha ära, siis viiluta see enne portsjoniteks. Samuti võib hakklihakogusest valmistada suurema koguse kotletitainast, vormida need valmis ja külmutada küpsetuspaberil eraldi (nii väldid nende kokku külmumist), siis saab need hoiustada karbis ja võtta eelmisel õhtul välja. Kui tegu on suure veesisaldusega toiduga, näiteks mõni juurvili, on seda samuti lihtsam valmistada, kui see on eelnevalt lõigutud või püreestatud.

Pakend ja märgistus. Tee kindlaks, et pakend on õhukindel, kuna toidu ligi pääsenud õhk võib selle maitset muuta. Kirjuta pakendile, mis toiduga on tegu ning millal selle sinna panid. Palju toitu visatakse ära mõttega, et see on liiga kaua sügavkülmas olnud. Maksimaalseks söögikõlbulikkuse piiriks peetakse enamikel toiduainetel nelja kuud.

Sügavkülmiku säilitusrežiimi temperatuur on -18ºC. Eelistage külmikut, mis näitab temperatuuri. Nii saate otsustada, kas külmikus valitsev jahedus on piisav. Kui külmikul pole temperatuurinäidikut, siis mõõtke seda ise.

Sulata külmikut aegajalt. Kõik külmikud pole jäätumiskindlad, mistõttu võivad neisse ajapikku tekkida väiksed jäämäed. Sageli lähevad inimesed alt sellega, et topivad sügavkülma täis ega sulata seda kunagi. Sellega tekivad külmikusse ka pakikesed, mille olemasolu oled ammu unustanud ega tea, millega tegu olla võiks. Kui sügavkülmik on tühjavõitu, võta ette sulatamine ning proovi seda teha kord kuus.

Köögiviljad – enne külmutamist peaksid köögiviljad olema pestud, puhastatud ja töödeldud. Külmutatud köögiviljad säilivad enamasti kolm kuni kuus kuud.

Puuviljad – marjad soovitatakse külmutada kohe peale korjamist. Enne õunte, ploomide, virsikute sügavkülmutamist soovitatakse oodata paar päeva. Enamik puuvilju võib jääkülmikus olla 8-12 kuud, tsitruselised ja nende mahlad 4-6 kuud.

Pähklid – külmuvad hästi ja säilivad umbes kuus kuud.

Liha – külmutatav liha peaks olema värske. Liha tuleks enne külmutamist võimalikult ruttu eeltöödelda. Liha säilib olenevalt tükist ja külmutuseelsest seisundist paarist nädalast 6-12 kuuni.

Sai ja leib – sobib kenasti külmutamiseks ja selle saab hiljem edukalt näiteks rösteris üles soojendada.

Banaanid – võib alati sügavkülma panna. Sügavkülmutatult sobivad need hästi smuuti sisse. Kui külmutatud banaanid kannmikseris purustada, saab sellest maitsva külma maiuse, mis konsistentsilt meenutab jäätist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles