Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

SEB uuring: lapsed juhivad pere ostuotsuseid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rahakott. | FOTO: Panther Media/Scanpix

Eesti majandus on tõusuteel ning see peegeldub nii perekondade rahakotis kui ka näiteks selles, et lastele antakse aina enam vabadust oma raha kasutamisel.

Augustis läbi viidud SEB kliendibaasi uuringust selgus, et noorte (6-19-aastaste) digikassa abiga säästetud keskmised summad ületavad aastas 80 eurot. Pangakaardi kasutamise sagedus kasvas aastaga 15 protsenti, ulatudes 13,5 kasutamiskorrani kuus, sealjuures ei ole erinevusi selles, kuidas kasutavad pangakaarti 6- või 19-aastased noored. Keskmise tehingu suurus on ligi 10 eurot, mis on samuti mullusega võrreldes kasvanud.

Noorte rahatarkuse projektijuht Diana Zintšenko tõdes, et 90ndate lõpus moodustasid tarbimise suurima jõu naised vanuses kuni 40. eluaastani, kuid viimase kümne aasta jooksul on tarbimise juhtivaks jõuks tõusnud märkamatult lapsed ja noored, kes juhivad suuremat osa pere ostuotsustest.

«Laste arvust lähtudes ostetakse kinnisvara, autosid, planeeritakse elamist ja kindlasti on lastele vajalikud ostud prioriteetsemad kui näiteks vanemate omad. Tõestuseks laste jõulisele pealetungile finants- ja tarbimismaailmas on ka YouTube’i TOP10 kanalite nimekiri, millest pea kolmandiku moodustavad lastele suunatud kanalid rohkem kui 40-miljonilise jälgijaskonnaga,» tõi ta näite.

SEB andmeil on 90 protsendil tänastest koolilastest olemas pangakaart. Oma esimese pangakaardi omanikuks saab laps kuni 12-aastaselt. Üle 70 protsendi pangakaarti kasutavatest koolilastest kasutavad seda mitu korda nädalas igapäevaostude tegemiseks, ent noorte suurim sissetulekuallikas on endiselt vanematelt ja teistelt pereliikmetelt saadud taskuraha.

«Pole üllatav, et viimaste aastate elanikkonna kiire sissetulekute kasv ja eraisiku kõrge heaolutase on peegeldunud ka meie lastes. Eesti koolilaste finantsiline aktiivsus ja vabadus on selles valguses samuti tublisti arenenud,» lisas Zintšenko.

Tagasi üles