Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Üha kiirenev hinnatõus: millal tuleb tarbija valulävi vastu?

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marje Josing, Konjunktuuriinstituudi direktor. | FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Kuigi tarbijahinnaindeks muutus augustis juuliga võrreldes 0,4 protsenti, on kasv aasta varasemaga võrreldes 3,9 protsenti, olles seega juba teist kuud järjest viimase viie aasta kõrgeimal tasemel.

Eelmise aasta augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,4-protsendiline kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 13,2 protsenti kallimad piim, piimatooted ja munad.

Kaubad olid 2016. aasta augustiga võrreldes 3,8 protsenti ja teenused 4,1 protsenti kallimad. Statistikaameti teatel on kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 7,2 ja mittereguleeritavad hinnad 3,0 protsenti.

Paljuski mõjutab maailmaturul toimuv

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul oli kõrge tõusu taga eelmise aasta väga madalad kokkuostu- ja jaehinnad, mis tulenesid põllumajandustootjate n-ö kriisiaastast. «Sellest alates on olnud tõus ja see on olnud päris hoogne. Nii ei ole ainult Eestis, vaid kogu maailmaturul,» ütles ta.

Konjunktuuriinstituudi juhi sõnul on maailmamajandus elavnenud ja kõigi toormete hind maailmaturul tõusnud, kaasa arvatud toidutoorainete, nagu piimapulbrite, või, juustu hinnad. Kõik need on kõrgemal hinnatasemel kui aasta tagasi.

Eriti kõrge hinnaga on praegu näiteks või, mis on Josingu sõnul ajaloo kõrgeimal tasemel. «Või ei ole kunagi nii kallis olnud. Kilo jaehind on üle üheksa euro!» märkis ta.

Või järele on ka nõudlus maailmaturul suurenenud, mis viib hindu üles. Josingu arvates võib selle põhjus olla näiteks lülitumine palmiõlidelt uuesti piimarasvale. «Kui maailmaturul on hinnad paremad, siis tähendab, et ka siseturul hinnad tõusevad,» lisas konjunktuuriinstituudi juht.

Iga tootegrupi hinnatõusu taga on ise lugu. Piima hinnatõusu on põhjustanud piimakarjade kahanemisega kaasnenud tootmise langus ja oliiviõli hinnatõus tuleneb hooajast.

«Oleneb, kuidas oliivipiirkondades ilm on olnud. Kui on uputus, kui on torm – kõik see mõjutab,» lausus Josing.

Köögiviljade kallinemine on tingitud sellest, et saagi valmimine on nihkunud sügise poole ehk saaki ei tule nii kiiresti peale kui tavapäraselt. Josingu sõnul räägivad põllumehed, et kõik saagid valmivad tänavu ligi kuu hiljem.

Ka ettevõtte tööjõukulude suurenemine on üks võimalik kõrge inflatsiooni põhjus: kui palgad tõusevad, siis ettevõtte kulutused kasvavad. «Kõik see kokku mõjutab,» märkis konjunktuuriinstituudi juht.

Josingu sõnul on üldised inflatsiooni ootused olnud inimestel ja ettevõtetel kõrged, mistõttu proovivad kõik hindu tõsta. Palgatõus veab tema hinnangul kindlasti inflatsiooni.

«Hinnad olid möödunud aastal väga paigas või koguni deflatsioonis ja nüüd on himu proovida, kui palju annab tõsta ning millal tuleb tarbija valulävi vastu,» ütles ta.

Tõusu jätkumist ei taha konjunktuuriinstituudi direktor eriti uskuda. Tema hinnangul jäävad hinnad suhteliselt kõrgele tasemele, aga tõusuruumi eriti ei ole.

Rimi ja Selver ei prognoosi tõusu

Rimi ostujuht Margus Amor tõi välja, et suure hinnatõusu taga oli eelmise aasta sama perioodi väga madal baas. Ta arvas nagu Josing, et möödunud aastal oli inflatsioon sisuliselt null ja teatud toidugruppides oli isegi deflatsioon.

Ostujuhi sõnul olid hinnatõusu taga muudatused saagis või tarbijakäitumises Euroopas või ka mujal maailmas, mis avaldusid kiiresti kohalikes sisseostuhindades ja vastavalt konkurentsile hiljem ka müügihindades. «Kõige selgem näide ongi siin või hinnatõus, mis on tingitud loomsete rasvade nõudluse järsust kasvust,» rääkis ta.

Oliiviõli hinnatõusu taga oli Amori sõnul eelkõige osaliselt hävinenud ja oodatust kehvem saak. Vastavalt defitsiidile on hinnad kerkinud kohati rohkem kui 20–30 protsenti, arvas ostujuht.

«Hinnatõusu jätku või peatumist on praegu väga keeruline prognoosida,» tunnistas Amor ning lisas, et ainukesed prognoositavad hinnatõusu sisendid pärinevad seadustest ehk aktsiisitõusust.

Selveri kommunikatsioonispetsialist märkis, et piimatoodete hinnatõusu taga on tootmise vähenemine Euroopas ja mujal maailmas. Sellest tulenevalt on vähem piimarasva ja koort saadaval, mistõttu ületas nõudlus pakkumist ning või ja teiste piimatoodete hinnad kallinesid. Hinnatõusu ei soovinud ta prognoosida.

Analüütikute risti vastupidised ennustused

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas pakkus nagu konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et aasta teisel poolel jääb inflatsioon lisandunud maksumeetmete ja toidu kallinemise tõttu kiireks.

«Järgmisel aastal võib oodata inflatsiooni mõningat aeglustumist, kuna taandub kütuse kallinemise mõju. Samuti peaks pidurduma toidu hinnatõus, mida tänavu kergitasid osalt ka ebasoodsad ilmaolud,» lausus Pungas.

Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik tõi välja, et sissetulekute kiirest kasvust ja tarbijate tugevast kindlustundest hoolimata on tarbimise kasv siiski aeglustunud. Tema sõnul kasvas tänavu esimese seitsme kuu kokkuvõttes jaemüügimaht vaid kaks protsenti.

Mis puudutab seda, et augustikuisesse hinnatõusu andis suurima panuse toit, tõdes Elmik, et toiduainete hinnatõus mõjutab teravamalt väiksema sissetulekuga peresid, kus toidu osakaal on üldises tarbimises suurem. «Kõige väiksemate sissetulekutega majapidamiste grupis kulub toidule ligi 40 protsenti pere eelarvest,» ütles ta.

Swedbank tõi oma kommentaaris ka välja, et kuigi augustis kiirenes hinnatõus ligi neli protsenti, kasvab keskmine palk endiselt hindadest kiiremini. Netokuupalk kasvas aastatagusega võrreldes ligi seitse protsenti.

Sarnaselt Swedbanki analüütikuga oli ka Eesti Panga ökonomist Sulev Pert seda meelt, et teisel poolaastal peaks hinnakasv kõrgema võrdlusbaasi ja hooajaliste tegurite tõttu pigem aeglustuma kui kiirenema. Tema arvates jääb aasta keskmine hinnakasv siiski kiiremaks kui kolm protsenti.

Tagasi üles