Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas spordiklubisse tasub minna lepinguga või lepinguta?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Treening spordiklubis Sparta. | FOTO: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Spordiklubide valik Eestis muutub aina mitmekesisemaks – nende seast leiab soovi korral siduva lepinguga paketi nii regulaarne treenija kui ka isik, kes soovib trennis käia mõni kord kuus ja ootab klubilt selleks leebemaid tingimusi.

Eestis tegutsevatest suurematest spordiklubidest peab külastamiseks lepingu sõlmima MyFitnessi, Arcticu, 24-7 Fitnessi, Golden Clubi, People Fitnessi ning Fitlife’i klubiga. Tarbijale tähendab see eelkõige seda, et kui leping spordiklubiga on allkirjastatud, hakkavad tema pangakontolt klubile laekuma igakuised püsimaksed olenevalt valitud paketist. Lähtuvalt paketist saab seega treenida, nagu süda lustib.

Regulaarsel trennihundil pole sellest midagi ning oma kindel klubi ongi ehk parim valik. Teine asi on aga siis, kui sügisel tabab paljusid suur sportimistuhin, kiiruga valitakse klubi ja allkirjastatakse leping, ent paari kuu pärast on trennimotivatsioon kadunud. Siis tuleb lepingulise kliendina kas kuulekalt edasi maksta, kuniks treenimisisu tagasi tuleb, või leping ära lõpetada. Enamikus spordiklubides kehtib reegel, et lepingu lõpetamisest peab 30 päeva ette teatama. Tähtajalise lepingu puhul tuleb maksta lisatasu või tasuda hinnavahe, mis on tekkinud sellest, et lepingulise suhte puhul on kuutasu üldiselt soodsam kui tavaline tähtajatu pakett.

Lepinguga või lepinguta?

Spordiklubide liitumistingimused on vägagi erinevad – näiteks MyFitness ja Arctic pakuvad kliendile ainult lepingulist suhet, Revali spordiklubist leiab nii lepingulisi kui ka ilma püsiva lepinguta pakette, Spartas puuduvad need sootuks. Revali müügi- ja turundusjuht Helen Partasjuk-Sootla kinnitas, et enamik pakette on neil ilma püsiva lepinguta ja need on ka klientide seas kõige populaarsemad. Lepinguline on Revalis näiteks jõusaali + veekeskuse pakett, mille võib lõpetada kahekuulise etteteatamisega, samas aastase limiteerimata paketi omanik peab tasuma käidud kuude eest soodus- ja tavahinna vahe, kui soovib lepingust varem lahti öelda.

MyFitnessis on kõik paketid lepingulised, ent tähtajatud. «Meie juures ei pea inimene sõlmima aastasi lepinguid ning tingimused on paindlikud. Kui ta soovib lõpetada lepingu jooksva kuu seisuga, peab ta sellest klubi teavitama hiljemalt sama kuu 14. kuupäevaks, mingit trahvi sellega ei kaasne. Lepingud on tähtajatud, seega inimene saab lepingu lõpetada, kui tal selleks soov tekib,» kirjeldas turundusjuht Marika Mäsak.

Lepingulisust nõudvate pakettide kasuks on otsustanud ka Arcticu spordiklubi ning samasse ketti kuuluv ja peatselt Eestisse laienev Lemoni spordiklubi. Arctic Sporti juhatuse liige Harry Liipa nentis, et hinnastamisel pole olemas õiget või vale teed, on vaid konkreetsele tarbijale sobivaim lahendus, mille seast peaks Eesti spordiklubide turul igaüks oma leidma.

«On jõusaale, mille tegevuse aluseks ning peamiseks müügiargumendiks on ühekordne pääse, ja on ka neid, kus otseselt (puudub lühiajaline leping või ühekordne külastus sootuks) või kaudselt (ehk siis hinnapoliitikaga) suunatakse klienti pikema lepingu või liikmesuse poole,» sõnas ta. Kui kliendil on soov regulaarselt treeningutesse panustada, siis toetabki see mõtteviis pikemaajalise lepingu sõlmimist talle sobiva spordiklubiga.

«Pikemad kliendilepingud on üldjuhul kliendile kuu kohta soodsamad ning klubil on võimalik pakkuda klientidele paremaid treeningtingimusi. See tähendab seda, et kui klubi saab pikemate lepingute abil täpsemini prognoosida klientide arvu näiteks kuue kuu pärast, siis saab ta selleks ajaks planeerida ka sobiva hulga rühmatreeninguid, jooksulinte, hantleid jne. Kaovad järjekorrad jõuseadmete juures, rühmatreeningud ei ole pidevalt üle broneeritud jne,» selgitas Liipa. Ta lisas, et Arcticus pole ette tulnud ebameeldivusi selle tõttu, et inimene oma lepinguga päriselt kursis poleks, sest enne liitumist selgitab kliendihalduse spetsialist igaühele põhjalikult tingimusi.

Sama kinnitas Marika Mäsak: «MyFitnessi klienditeenindajad tutvustavad liikmelepingu tingimusi personaalselt alati igale liikmele lepingu allkirjastamise ajal, seega võimalust, et klient allkirjastab lepingu, mille tingimustest ta ei ole teadlik, tegelikult tekkida ei saa.» Samuti arvas Liipa, et tulevikus võib spordiklubide seas üha olulisemaks konkurentsieeliseks kujuneda see, et klient saaks lepingu vajadusel lõpetada aina lühema etteteatamisajaga.

Sparta lepingut ei nõua

Sparta turundusjuht Rando Soome ütles, et Spartas on avamisest saadik lähtutud põhimõttest, et siduvate lepingutega kedagi kinni ei hoita ning see pole ka edaspidi plaanis. «Treenimine Spartas olgu vabatahtlik, mõnus ja positiivseid emotsioone pakkuv. Usume, et pikkade siduvate lepingutega klubi küljes hoidmine tekitab inimestes pigem trotsi ning ebakindlust,» nentis ta. Spartas kehtib küll liikmestaatus ning sedagi saab soovi korral kaks kuud ette teatades lõpetada, ent rohkem kohustusi sellega kliendile ei kaasnegi.

Kui aga Sparta külastaja ei soovi kliendikaarti soetada, vaid ostab selle asemel perioodikaardi, tuleb selle eest tasuda 3,5-eurone tagatisraha. See on üks väheseid eritingimusi, mille eest kliendil tasuda tuleb. «Tagatisraha eest saab treenija kiibi või kaardi, mis siis perioodilise lepingu korral tagastatakse. Tagatisraha katab kiibi või kaardi võimaliku kadumise,» selgitas Soome. Tagatisraha küsitakse perioodikaartide omanikelt, taipoksi, suusatamise ja jooksupakettidega liitujatelt.

Amet näpuga ei viibuta

Tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperdi Pille Kalda sõnul ei saa amet spordiklubide turul toimuvasse sekkuda ega teha ettekirjutusi, milliseid pakette või sportimisvõimalusi nad pakkuda võivad või kuidas peaks olema teenused hinnastatud. Seda reguleerib turg ise vastavalt konkurentsiolukorrale ja nõudlusele.

«Kui teenuse osutamine on reguleeritud kirjaliku lepinguga, siis on pooled omavahel kokku leppinud tingimustes, mis mõlemale sobivad. Oluline on, et nad täidaksid oma kohustusi, mille nad on lepingule alla kirjutades võtnud. Spordiklubil on kohustus kinni pidada üldistest nõuetest, näiteks ebaausate kauplemisvõtete keeld jm,» lisas Kalda.

Mida jälgida spordiklubi valides ja lepingut sõlmides?

  • Liitumistasu. Liitumistasud on spordiklubides seinast seina. Näiteks Spartas liitumistasu puudub, MyFitnessis tuleb aga välja käia minimaalselt 20 eurot, mille eest saab liituja kingituse. Arctic pakub 25-eurose liitumistasu sees konsultatsiooni personaaltreeneriga. People Fitnessis tasu puudub, ent sõlmida saab vaid tähtajalise lepingu.
  • Lepingu muutmise tasu. Lepingut sõlmides tuleb mõnes klubis otsustada, kas soovid soetada näiteks paketi, mis lubab käia vaid hommikustes trennides, või kehtib terve päeva. Kui on soov paketti muuta või teise inimese nimele ümber vormistada, tuleb selle eest sageli lisatasu maksta. 24-7 Fitnessis tuleb lepingu ümbervormistamise eest maksta 30 eurot, Golden Clubis 5 eurot.
  • Treeningpuhkus/kohatasu. Kui tead juba ette, et lähiajal ootab ees reis, pingelisem periood tööl või muu isiklik asi, pole paha ka uurida, kas klubi pakub võimalust vajadusel treeningpuhkust võtta. See tähendab, et tavapärase lepinguga kehtestatud kuutasu asemel maksad veidi vähem ning liikmesus säilib. Ka see tingimus varieerub spordiklubides oluliselt – Revalis on puhkus tasuta, MyFitnessis tuleb maksta kaheksa ning Fitlife’is kuus eurot kuus.
  • Rühmatreeningute broneerimine. Valdavalt kehtib põhimõte, et kui broneerid koha rühmatrenni, ent ei ilmu mitu korda kohale ega tühista broneeringut, keelatakse broneerimine ära. Kui treeningus on vabu kohti, lubatakse siiski osa võtta. Erandiks on MyFitness, kus iga sellise rikkumise eest lisatakse kuu arvele 1,5 eurot. MyFitnessi turundusjuhi Marika Mäsaku kinnitusel on broneerimisreeglid selleks, et tagada kõigile võrdne võimalus osaleda treeningutes, vältida ülebroneerimist ja tagada koht treeningusse võimalikult paljudele soovijatele. Karmim kord kehtib ka FitLife’i klubis, kus kolme broneeritud treeningusse mitteilmumisel tuleb tasuda kümme eurot, et tekiks võimalus jälle treeninguid broneerida. Ka Arctic on jätnud endale õiguse nõuda leppetrahvi summas viis eurot, kui klubiliige korduvalt broneerimisreegleid rikub.
  • Lepingu lõpetamine. Enamasti tuleb lepingu lõpetamise soovist ette teatada kuu aega. Kui tähtajaline pakett on klubis soodsam kui tähtajatu, palutakse mõnel pool tasuda nende hinnavahe, kui soovid näiteks aastase lepingu varem lõpetada. Arcticus on aastase lepingu pakettide hinnaerinevus 10 eurot, mis tähendab, et iga klubis seni käidud kuu eest tuleb tasuda kümme eurot. Nii oleks klient käinud treenimas justkui tavalise lepinguga. 24-7 Fitnessis tuleb tasuda 40 eurot lepingu enne tähtaega lõpetamise tasu ning Golden Clubis kahekordne kuutasu (sõltuvalt paketist 35–95 eurot). Kui isik on aga People Fitnessis teinud aastase ettemaksuga lepingu (kõige soodsam pakett), siis lepingut enne tähtaega lõpetades seda ei tagastata.
Tagasi üles