Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Toidurassismi osas puudub Eestis riiklik järelevalve

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nutella on üks neist, kes on pidanud viimasel ajal seisma silmitsi toidurassismi süüdistustega. | FOTO: ERIC GAILLARD/REUTERS

Kuigi idaeurooplased kurdavad, et nende riikides müüakse vähem kvaliteetset šokolaadikreemi ja karastusjooki, siis tegelikult puudub ametlik järelevalveasutus, mis saaks seda kindlalt väita.

Sel nädalal ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma kõnes, et võrdsete liidus ei saa olla teise klassi tarbijaid. «Ma ei aktsepteeri, et mõnes Euroopa osas müüakse inimestele madalama kvaliteediga toitu kui teises, hoolimata sellest, et pakend ja kaubamärk on sama.»

Kevadel jõudis ka Eesti meediasse uudis, et Ungaris tehti uuring, kust selgus, et kahest riigist ostetud samad tooted erinevad üksteisest. Näiteks leiti, et Ungari poest ostetud Nutella kreem ei olnud nii kreemine kui Austria poe oma.

Olgugi, et uuringud leidsid, et Ida-Euroopas müüdavad toidud on vähem kvaliteetsed, kui lääne naabrite omad, puudub näiteks Eestis kindel järelevalveorgan, mis seda kinnitada saaks. Ühtlasi on raske määrata, kas sama toode on mingil määral kvaliteetsem või kehvem, sest toode võib erineda riigiti lihtsalt tarbija maitseeelistuste tõttu.

«Eestis pole tehtud analüüse ametlikult, kuigi minu meelest oleks see järelevalveasutuse veterinaar- ja toiduameti teema,» sõnas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. «Oleks huvitav ja sellise teema puhul lihtsalt kellegi arvamus ei tohiks olla hinnangute andmise aluseks, vaid põhinema konkreetsetel analüüsidel.»

Potisepp lisas, et praegu ei ole olemas kindlaid andmeid väita, et sama toode on osas riikides kehvema kvaliteediga. «Küll võib toote maitse erineda riigiti järgnevatel põhjustel: näiteks tootjad kasutavad kohalikku toorainet, et tootmiskulusid madalana hoida või näiteks arvestades kohalike erinevaid maiste-eelistusi, tehaksegi toode natuke erineva maitsega,» sõnas ta ja tõi välja soomlaste ja eestlaste maitseerinevused leiva ja kohvi kohta. «Samuti võtame nt heeringas – Rootsis ei saaks müüa eestlastele omase maitsega heeringat. Seetõttu võidakse maitset vahel muuta, et see meeldiks rohkem kohalikule ostjaskonnale.»

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peaspetsialist Jaana Oona sõnul korraldab VTA järelevalvet toiduohutuse valdkonnas ning kontrollib, kas tootjad esitavad toidualast teavet vastavalt nõuetele. Ühtlasi seisab VTA tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. «Meie ülesanne ei ole teha analoogseid võrdlevaid kontrollostusid eri liikmesriikides ja uuringuid kohalikul turul müüdavate rahvusvahelist päritolu toidukaupade kohta,» märkis Oona.

«Eesti tootjate puhul kontrollime retsepti vastavust toidualases teabes esitatule,» sõnas ta ja lisas, et samuti hindab VTA kõikide toodete puhul toiduteabe esitamist vastavalt kehtestatud nõuetele. «Euroopa Liidus kehtivad kõikidele liikmesriikidele alates 2014. aasta lõpust toidu kohta teabe esitamises ühesugused reeglid,» märkis ta. Ühesugused reeglid tähendab, et seadusega on ette nähtud kohustuslik toiduteave, mida müügipakendi märgistusel esitada tuleb ja ka see, kuidas seda tuleb teha. Toidupakenditel kohustuslikult esitamisele kuuluv teave peaks võimaldama tarbijal teha teadliku ostuotsuse.

«Eri riikide meediaväljaannete artikleid lugedes võib öelda, et ka teistes riikides ei seostata ühe ja sama toote koostise erinevust riikides  ei toidu ohutuse ega toiduteabe nõuete eiramisega,» rääkis Oona. «Kvaliteedi ning maitse üle on raske vaielda, kuivõrd tootjad arvestavad väidetavalt sihtkoha riigi elanike maitse-eelistustega.»

Tagasi üles