Uuring: Eesti pered pole valmis ootamatuks sissetuleku vähenemiseks
26. aprill 2011, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 60 protsenti Eesti elanikest pole teinud midagi, et nende kohustused pereliikme sissetuleku kaotuse korral teiste pereliikmete kanda ei jääks, selgub värskest uuringust.
Kommunikatsiooniagentuuri Hill & Knowlton tellitud uuringu kohaselt riskib 57 protsenti Eesti leibkondadest rahaliste raskustega, kui ühe pereliikme sissetulek peaks õnnetuse, haiguse, või muu ootamatuse tagajärjel pikemaks ajaks kaduma. Pool peredest ei suudaks sellisel juhul säilitada tänast elustandardit ega täita võetud kohustusi.
Perede toimetuleku uuring tehti 2011. aasta kevadel, selle viis Hill & Knowltoni tellimusel läbi uuringufirma Norstat Eesti. Telefoniküsitluses osales 500 meest ja naist üle Eesti vanuses 18-65.
«Ehmatavalt suur osa Eesti elanikest näib olevat valinud pere heaolu tagatiseks pöidlahoidmise,» ütles Hill & Knowltoni juhataja Villu Arak. Ta lisas, et selle põhjused on mõistagi varjundirohkemad kui pelk ükskõiksus lähedaste käekäigu suhtes.
«Sunnitult või kogemata, ent ligi 60 protsenti meist mängib lähedaste tuleviku ja heaoluga riskantset mängu. Paljude tänaste hakkamasaajate heaolu on väga habras – nende pered on vaesusest vaid ühe õnnetuse või tagasilöögi kaugusel,» nentis Arak.
Uuringu kohaselt mõjuksid ootamatused kõige laastavamalt leibkondadele, kus sissetuleku kaotab 25-50-aastane pereliige. Võetud rahalisi kohustusi ei suudaks täita 56 protsenti sellistest peredest. Samal ajal on just sellel vanusegrupil suurimad kohustused ja enim ülalpeetavaid.
25-50-aastaste seas tunnistas 51 protsenti, et neil on ka mõni pikemaajaline finantskohustus - kas kodulaen, tarbimislaen, autoliising või õppelaen. Need kohustused jääksid ootamatu sissetuleku kaotuse korral teiste pereliikmete kanda.
Finantskohustuste jätmist lähedaste õlgadele ei saa samas põhjendada teadmatusega. Üle poole vastanutest on enda ja oma lähedaste tuleviku kaitsmise võimalustega kursis. Tegevusetuse peamise põhjusena viitavad 25-50-aastased rahaliste võimaluste puudumisele. Pea kolmandik sama vanusegrupi esindajatest tunnistas aga, et nad ei ole sellele kui võimalikule probleemile varem mõelnud ning kümnendik ei pidanud seda vajalikuks.
Need, kes on hoolitsenud lähedaste rahaliste raskuste vältimise eest, on teinud seda läbi kindlustuse, säästude ja kinnisvara.