Perearstid soovivad appi sotsiaaltöötajat

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Personaalne meditsiin võimaldab haigusi ennetada. Pildil mõõdab eaka patsiendi vererõhku Järveotsa perearstikeskuse arst Diana Ingerainen.
Personaalne meditsiin võimaldab haigusi ennetada. Pildil mõõdab eaka patsiendi vererõhku Järveotsa perearstikeskuse arst Diana Ingerainen. Foto: Liis Treimann

Perearsti meeskonda võiks kuuluda ka sotsiaaltöötaja, nii nagu see on haiglates, arvab perearstide seltsi juhatusse kuuluv tohter Diana Ingerainen.

«Kui on vaja sotsiaalabi, suunaks perearst patsiendi sotsiaaltöötaja juurde ja vastupidi – tervisemurede ilmnedes saadaks sotsiaaltöötaja inimese arsti juurde,» rääkis Ingerainen Tallinna Perearstide Seltsi korraldatud konverentsil.

Ta lisas, et süsteemset haiguste ennetust, mis on perearstitöö üks oluline osa, pole sotsiaalvaldkonna toetuseta üldse võimalik teha. «Kust lõpeb tervishoid ja algab sotsiaalhoolekanne? Kust maalt saab perearstist sotsiaaltöötaja?» küsis ta.

Perearst peab muu hulgas nõustama toitumist ja elukorraldust, selleks peab ta aga olema kursis patsiendi koduse olukorraga ja tema võimalustega.

Perearstidele on patsientide sotsiaalsed probleemid nagu vaesus, koduvägivald, narkomaania, alkoholism ja kodutus sageli küll teada, kuid neil napib aega, oskusi ja võimalusi nendega tegeleda.

Samas võib inimene sattuda nende murede küüsi just oma tervisehädade pärast.

Perearst Külvi Peterson lisas, et mõnel juhul hakkab pall veerema ka vaesuse tõttu - vajalik ravim jääb ostmata, inimene ei saa tervislikku toitu ja hügieeni. Sellisest olukorrast edasi satub ta juba tervishoiusüsteemi.

Seetõttu ootavad perearstid sotsiaaltöötajailt teavet oma patsientide kohta nii siis, kui nad on kodus, aga ka pärast haiglaravi, kuid praegu see teavitus hästi ei toimi ja vajaks parandamist.

Samuti oleks vajalik, et haigla sotsiaaltöötaja teavitaks neid, kui raske haige haiglast koju läheb või kui inimene näiteks rahapuudusel hooldekodust koju saadetakse.

«Hooldamata last nähes, kel alatoitlus ja kes vaktsineerimata, tahaks jälle meie sotsiaaltöötajat teavitada,» lausus Peterson.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles