Eesti Energia: prognoos ei tähenda automaatselt suuremat elektriarvet
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
5. mai 2011, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prognoosarve on tegelikule tarbimisele väga lähedane ega tähenda, et Eesti Energia kasseeriks tarbijalt niimoodi tegelikust elektrikasutusest oluliselt suurema summa, kinnitab Eesti Energia müügi ja teeninduse direktor Sten Argos ettevõtte blogis.
Argose sõnul on prognoosi eesmärk on arvutada kliendile prognoositava kuu tegelikule tarbimisele võimalikult sarnane tarbimismaht ja sellele vastav näit. «See tähendab, et prognoosnäit ei ole aasta keskmine ühe kuu tarbimine, samuti ei võeta prognoosi aluseks vaid kliendi talvist elektritarbimist,» kinnitab ta.
Elektrinäidu prognoosimist alustab Eesti Energia kliendi viimase aasta tegeliku kogutarbimise arvutamisest. Selleks talletavad meie infosüsteemid iga kliendi varasemate perioodide näite ja tarbimiskoguseid.
Seejärel vaadatakse, kas klient on tarbinud elektrit näiteks keskküttega korteris, kasutanud elektrikütet või on tegu hoopis suvilaga. Iga sellise tarbimiskoha jaoks on Eesti Energia tütarfirma, võrguettevõtja Jaotusvõrk töötanud välja spetsiifilised tüüptarbimisgraafikud, mis määravad, millise osa aasta tarbimisest moodustab iga konkreetne kuu.
Näiteks enamike korterite puhul, kus ei kasutata elektrikütet, moodustab aprilli tarbimine ligi 8 protsenti, juuni ligi 7 protsenti, jaanuar seevastu ligi 9 protsenti aastasest kogutarbimisest. Elektrikütte puhul on juuni tarbimine alla 4 protsenti, jaanuari elektritarbimine aga ligi 15 protsenti aastasest elektritarbimisest.
Et kliendile nüüd näiteks aprillikuu tarbimist arvutada, korrutab energiafirma kliendi viimase kalendriaasta kogutarbimise läbi tüüptarbimisgraafiku aprillikuu protsendiga. Saadud koguse põhjal arvutatakse kliendile prognoosnäit.
Argos kinnitab, et prognoos ei too automaatselt kaasa suuremaid elektriarveid.
«Tõsi, prognoos võib alati olla veidi erinev kliendi tegelikust tarbimisest – nii alla- kui ülespoole –, kuid reeglina ei ole erinevused suured,» märgib ta.
Eesti Energia varasem kogemus näitab, et enamike klientide puhul võivad reaalne tarbimine ja prognoos erineda mõnevõrra, kui koduste elektriseadmete hulk muutub või muutub pereliikmete arv. Elektrikütte puhul mõjutab prognoosi täpsust ka välisõhutemperatuur.