Rahvusvahelise õdede päeva puhul toimunud konverentsil osalejad tõdesid, et õed on valmis võtma arstidelt osa koormust oma õlgadele, kui selleks vaid sobilikud tingimused loodaks.
Õed on valmis suuremat vastutust võtma
12. mai 2011, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas olete valmis laiendama oma piire ja võtma lisavastutust,» esitas saalile küsimuse Eesti Õdede Liidu Tallinna ja Harjumaa piirkonna juht Mare Kant. Julgelt üle poole kohaolnud õdedest tõstis seepeale käe.
Kandi sõnul on aga küsimus selles, kas riik on valmis õdedele uusi võimalusi andma ja kas haigekassa hinnakirjas laieneb rahastatavate õendusteenuste nimekiri. Õdede liit on asunud igal juhul selle nimel tegutsema. Iseküsimus on veel, kas ka elanikkond on selleks valmis või hakkavad inimesed pahandama, kui alati arstiga rääkida ei saa.
Kant tõi näiteid, kuidas on asi mujal korraldatud. Näiteks Rootsis on täiendusõpet saanud õdedel õigus retsepte välja kirjutada ja see parandab arstiabi kättesaadavust - eriti eakatele ja kroonilisi haigusi põdevatele haigetele.
Kanadas alustati õeteenuste tänavaabi programmiga, et jõuda nendeni, kel oht HIVi nakatuda suurem. Lõuna-Aafrikas töötavad õed juhatajatena ja eriõdedena asulakliinikutes ning liiguvad mööda maad spetsiaalse furgooniga ringi.
Kanadas vahendavad õed patsientide sidet tervishoiuteenuste osutajatega: selgitavad välja nende probleemid ja suunavad siis edasi spetsialisti juurde.
Londoni parlamendis osutavad õed töötervishoiuteenuseid. Õed tegelevad seal peaaegu kõigega, mis perearsti kabinetis ette tuleb. «Millal meil kas või üks õde parlamenti saadikuid turvama pääseb?» küsis Kant.
Haigekassa esindaja Tiina Tõemets tõdes, et õendusteenuste maht on pidevalt kasvanud. «Oleme õigel teel. Koduõendus ja koolitervishoid on juba täielikult õdede hoole all. Tegelikult on õdedel juba praegu õigus iseseiseisvalt vastuvõttu teha nii perearsti- kui eriarstiabis,» rääkis ta.
Eelmine aasta kulus koduõendusele 35 miljonit krooni ja see on igal juhul odavam kui statsionaarne hooldusravi. Ka vähihaigete kodune toetusravi sisaldab nii õe kui arsti visiite. Koduõel peab olema kliinilise töö kogemus vähemalt 3 aastat ja vastav täienduskoolitus.
Statistika näitab, et kui perearstide külastuste arv on viimastel aastatel vähenenud, siis pereõdede visiitide arv on kasvanud. Nagu näitas hiljutine audit, on õed vaikselt perearsti koormust üle võtmas. Ka eriarstiabis teevad õed järjest enam tööd.
Kokkuvõttes õendusteenuste kättesaadavus paraneb ja see on praegu ka riiklik prioriteet - sellega tegeletakse mitmel tasandil. Alati polegi vaja iseseisvust taotleda, sest tervishoid on meeskonnatöö ja õed ei tahagi alati FIEd olla, leidsid kõnelejad.