Ministeeriumid ei toeta õppelaenu hüvitamise jätkamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noored riigikogu rõdul sildiga, millel kirjas saadiku nimi, kelle käitumist õppelaenude hüvitamise taastamise arutelul sildihoidja jälgib.
Noored riigikogu rõdul sildiga, millel kirjas saadiku nimi, kelle käitumist õppelaenude hüvitamise taastamise arutelul sildihoidja jälgib. Foto: Toomas Huik

Valitsus arutab neljapäeval riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud õppelaenu hüvitamise jätkamise eelnõu, rahandusministeerium ning haridus- ja teadusministeerium tegid ettepaneku eelnõu mitte toetada.

Opositsioonilised sotsiaaldemokraadid andsid aprillis riigikogu menetlusse eelnõu, mille kohaselt jätkaks riik õppelaenu hüvitamist avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, kes alustasid õpinguid enne 2009. aasta juulit.

Rahandusministeerium ei toeta algatatud eelnõu, märkides, et õppelaenu kustutamise näol on tegemist avaliku sektori töötajate ja teenistujate soodustusega, mitte üliõpilaste sotsiaalse tagatisega, mis oleks seotud õppima asumise ajaga, teatas valitsuse pressiesindaja BNSile.

Haridus- ja teadusministeerium nõustus rahandusministeeriumi arvamusega ja tegi valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, märkides, et valitsusliidu programmi ja valitsuse tegevuskava kohaselt on üliõpilaste sotsiaalsete garantiide uue süsteemi väljatöötamise raames kavas käsitleda ka õppelaenuga seonduvaid küsimusi.

Riik lõpetas 2009. aasta 1. juulist õppelaenu hüvitamise avaliku sektori töötajatele, kes polnud kõrgkooliõpinguid selleks ajaks lõpetanud ega töötanud vähemalt aasta aega avalikus sektoris. Samuti kaotati laenu osaline hüvitamine õpingud lõpetanud ja alla viieaastast last kasvatavatele vanematele.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu kehtestaks enne üle-eelmise aasta juulit kõrgkoolis õppinud inimestele samad õppelaenu hüvitamise tingimused ja korra, mis kehtisid enne seaduse muutmist. Algatajate sõnul viiks 2012. aasta alguses jõustuma kavandatud ja eelarvest umbes 9,6 miljonit eurot nõudev muudatus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse õiguspärase ootuse põhimõttega kooskõlla.

Samalaadse eelnõu algatasid sotsiaaldemokraadid ka riigikogu eelmises koosseisus, kuid jaanuaris toimunud hääletusel ei leidnud see parlamendis toetust.

Seaduse muutmist on nõudnud Eesti Üliõpilaskondade Liit, kelle hinnangul tehti õppelaenu hüvitamise lõpetamise otsus kiirustades ning riivates õppelaenu võtnute õiguspärast ootust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles