Sigrid Kõiv: tarvis või ei
/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
23. mai 2011, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevapakkumised on sama, mis hullud päevad, must müük või piip-piip – nimetatagu seda kuidas tahes, eesmärk on üks: raha ära võtta. Sest sisuliselt pole mingit vahet, kas tuuseldada allahindlusel füüsiliselt poes või küberruumis oma arvuti taga. Kui inimene, kelle taskuid tühjendatakse, saab sealt midagi sellist, mida tal tõepoolest tarvis on, kuid mis on seni liiga kallis tundunud, siis see ei toimu mitte selle pärast, vaid sellele vaatamata.
Tegelikult võib arvuti taga sooduspakkumiste jahtimine eelarveliselt isegi ruineerivam olla, sest kui iga päev tuleb endalt küsida, kas võtta või mitte võtta, siis arvata on, et vähemalt mõnda aega tuleb otsus «võtta» üsna kergelt. Kontojääki nähes saabub muidugi kainenemine, kuid siis kaotab inimene selliste portaalide vastu igasuguse huvi.
Kuid see pole tähtis, sest kohe tulevad järgmised inimesed järgmiste kontodega. Tähtis on see, et odav hind ei tähenda, nagu oleks seda toodet või teenust konkreetsel ostjal tegelikult vaja. Seda peakski päevapakkumiste portaale lapates meeles pidama.