Pensionikoguja rahapada lekib
30. oktoober 2008, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kuue aasta jooksul teise pensionisamba fondidesse makstud 12,5 miljardist kroonist on ülemaailmne finantskriis ära söönud 1,5 miljardit: praegu on Eesti tulevastel pensionäridel fondides vaid 11 miljardi krooni eest aktsiaid ja võlakirju.
Viimasel paaril aastal pensionifondiga liitunud on eranditult oma investeeringuga miinusesse vajunud ning populaarsemad fondid nagu Hansa K2 ja K3 ning SEB Progressiivne on kahju teeninud ka neile, kes liitusid juba kuus ja pool aastat tagasi, kirjutab Äripäev.
«Võib arvata, et SEB Progressiivse pensionifondi viimase aasta suhteliselt suure äralangemise põhjus on meie jäämine truuks põhimõttele, et pikaajaliselt on aktsiainvesteeringud igal juhul tasuvamad kui võlakirjainvesteeringud,» märkis SEB fondijuht Vahur Madisson.
Ka Swedbanki strateeg Pertti Rahnel, Danske Capitali tegevdirektor Silja Saar ning Ergo teise samba pensionifondide haldur Siim Valner viitasid oma selgitustes sellele, et kõrgema pikaajalise oodatava tootlusega varaklassid on praeguses majandusolukorras enim kannatada saanud, kuid see on ajutine.
Pertti Rahnel ütles lohutuseks, et kui ajahorisont on paarkümmend aastat, võib olla suhteliselt rahulik; sama kinnitas ka LHV Varahalduse juht Mihkel Oja, kes soovitas panustada just aktsiafondidesse, kui aktsiaturgude kõikumised ratsionaalsetest argumentidest hoolimata just liigset stressi ei tekita.
NB! Kohustuslikust kogumispensionist ehk pensioni II sambast saab täpsemalt lugeda finantsinspektsiooni tarbijaveebis minuraha.ee.