Tubakaseadust ootab ees karmistamine

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Sotsiaalministeerium kinnitab, et tubakavastane võitlus ei ole viimastel aastatel oma olulisust kaotanud ning peagi on oodata tubakaseaduse muutmist.

WHO ekspertrühm leidis oma värskes raportis, et tubakakontroll Eestis on viimastel aastatel valitsuse silmis tähtsust kaotanud. Seda kinnitab fakt, et kui 2007. aastal oli Eesti tubakakontrolli progressi poolest Euroopas 11. kohal, siis 2010. aastal alles 19. kohal.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet selgitas Postimees.ee’le, et languse põhjus on tubakaseaduses, mis paljudes teistes Euroopa Liidu (EL) riikides on vastu võetud karmimate piirangutega kui Eestis.

2005. aastal Eestis vastu võetud tubakaseadus mõjus tollal küll edumeelsena, kuid tänaseks on mitmed ELi riigid kasutusele võtnud pilthoiatused tubakatoodete pakenditele ja paljudes riikides on avalikes hoonetes suitsetamine üldse keelatud. Üks WHO ekspertide soovitusi ongi keelata kõikides töökohtades suitsetamine ka spetsiaalsetes suitsuruumides.

«Meil paraku see nii ei ole, Eestis on suitsetamine lubatud suitsetamisruumides,» tõdes Normet. «[Praeguse] olukorra parandamiseks on vajalikud nii tubakaseaduse muudatused kui ka kogu Eesti elanikkonna teadlikkuse suurendamine suitsetamisest tekkivatest tervise ja ka majanduslikest kahjudest,» osutas asekantsler.

Eesti tubakaseaduse muutmine on hetkel töös koos ELi tubakadirektiivi muutmise protsessiga. Muu hulgas on koalitsioonileppes sees lubadus karmistada karistusi tubaka alaealistele kättesaadavaks tegemise eest.

WHO ekspertrühm tõi oma hinnangus välja ka tõiga, et Eestis valitseb tubakavastases võitluses juba mitu aastat juhtimisvaakum – alates ajast, mil tubakakontrolli spetsialist sotsiaalministeeriumist 2008. aastal pensionile läks.

Samas ministeerium kinnitab, et mingit juhtimisvaakumit ei ole ning tubakakahjude ennetamisega tegeleb üks inimene ministeeriumis, samuti vastutab valdkonna eest üks inimene Tervise Arengu Instituudis. Terviseamet koos kohaliku omavalitsuse, politsei, maksu-ja tolliametiga ning tarbijakaitseametiga tegeleb omakorda järelevalvega tubakaseaduse nõuete üle. 

Valusad kärped

Aktiivne tubakavastane võitlus eeldab ka piisavaid ressursse, ent viimastel aastatel on sedagi valdkonda tabanud valusad kärped. «Näiteks ei ole me saanud teavitustööd sellise mahus kui varem,» tõdes Normet.

Et Eestis ei ole toimunud suitsetajate arvu vähenemises erilist progressi (1990. aastatega võrreldes vähenes 2008. aastaks suitsetajate hulk 1,5 protsenti) ning suitsetamine teismeliste tüdrukute ja rasedate seas on isegi rohkem levima hakanud, ongi Normeti hinnangul osaliselt vähese teavituskampaania tagajärg.

«Olukorra parandamiseks tuleks välja töötada just nendele sihtgruppidele (teismelised tüdrukud ja rasedad) mõeldud teavituskampaaniad, aga nagu mainitud, siis oleme kriisiaastatel just neid tegevusi vähendanud.»

Tüdrukute ja noorte naiste hulgas suitsetajate osakaalu tõus on Normeti andmetel probleemiks kogu Euroopas ja selle üks põhjuseid on ilmselt just sellele sihtgrupile suunatud tubakatoodete väljatöötamine tubakatööstuse poolt.

Normet toonitas, et WHO tubakavaldkonna analüüs valmis sotsiaalministeeriumi ettepanekul ja selle mõte on olla alusdokument olukorra parandamiseks, näidates ära vajalikud arengusuunad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles